Artikkel
  • Kuula

    Rohetiigri asutajaliige Tallinna Sadam tunneb erilist vastutust Läänemere ees

    Tallinna Sadama jaoks pole keskkonda puudutavad teemad üksikud eraldiseisvad projektid, vaid osa strateegilisest lähenemisest ja juhtimissüsteemist, mida jooksvalt järgitakse.

    Eesti suurimat kauba- ja reisisadamate kompleksi läbib aastas ligikaudu 10 miljonit reisijat ja 20 miljonit tonni kaupa. Keskkonnamõjude vähendamine on ettevõtte jaoks prioriteediks ning eesmärgiks on seatud kogu sadamategevuses kliimaneutraalsuse saavutamine hiljemalt 2050. aastaks. Tallinna Sadam on Rohetiigi asutajaliige ja löönud kaasa Rohetiigri tegemistes organisatsiooni algusest.
    Rohetiigri liikmena hindab ettevõte eelkõige head koostööd võrgustiku ettevõtetega. „Oleme kaasatud oluliste keskkonnateemade arutelusse,“ ütleb Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juht Sirle Arro. „Rohetiiger teeb head teavitustööd ning rohemuutuste osas teadlikkuse tõstmist nii ühiskonnas tervikuna kui ka sisulise diskussiooni pidamisel vastavates ametkondades.“
    Roheteemad on Tallinna Sadamale ääretult olulised. Rohemuutuste elluviimine ja kliimamuutuste pidurdamine sõltub iga ettevõtte kohe ja praegu tehtust. „Rohetiigri kategooria toetamisega soovime pöörata tähelepanu nii roheteemadele ühiskonnas kui meie valdkonnas, aga ka tunnustada Rohetiigri tegemisi,“ sõnab Arro.

    Oma valdkonnas eeskujuks ja lipulaevaks

    Tallinna Sadam on üha enam oma äri- ja arendustegevuses panustanud oma keskkonnaalaste ekspertteadmiste täiendamisele ja negatiivse keskkonnamõju vähendamisele. Olulise transpordi ja logistika sõlmpunktina Eestis ja Läänemere ääres omatakse selget vastutust kestliku arengu osas. Roheteemadega tegelemisel ja kestlike lahenduste elluviimisel soovitakse olla eeskuju näitajad oma valdkonnas.
    „Lähtuvalt oma tegevusalast tunneme erilist vastutust Läänemere ees, mis on üks kõige tundlikuma ökosüsteemiga meresid maailmas ja vajab meie eraldi tähelepanu jätkusuutliku keskkonna hoidmisel. Sadamad ning nendega kaasnev äri- ja arendustegevus paikneb valdavalt elamispiirkondade keskel või nende lähedal. Puhas õhk on oluline elukvaliteedi näitaja ning soovime olla oma ümberkaudsete elanike jaoks headeks naabriteks, aga ka üldisemalt aidata kaasa kasvuhoonegaaside (KHG) ja teiste ühendite õhku paiskamise vähendamisele,“ räägib Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juht Sirle Arro ja lisab, et vähemtähtis pole ka ringmajanduse suurendamine ning energiatõhususe tõstmine, hoides samal ajal silma peal kõikide loodusressursside säästval kasutamisel suunaga säästvamale tarbimisele.

    Eesmärk saavutada kliimaneutraalsus

    Rohetiigriga liitudes olid Tallinna Sadamal kohe mitmed teemad, mida sooviti koos lahendama asuda. Näiteks kuidas saavutada energiatõhusus ja kas roheenergia tootmismahtudest piisab; kas ja kuidas kasutada süsinikuheite kompenseerimist; kuidas praktiliselt edendada ringmajandust sadamas tegutsevatelt ettevõtetelt ja laevadelt vastuvõetud jäätmetest; kuidas lahendada dilemmat, kui kasutusel on õhusaaste vähendamiseks kaldaelekter laevadele, kuid vajalik energia toodetakse ikkagi põlevkivist jne. Tallinna Sadama eesmärk on saavutada kogu oma sadamategevuses kliimaneutraalsus.
    KHG hindamisel on ettevõte koostöös TalTech Mereakadeemiaga välja töötanud digitaalse CO2 arvutamise mudeli emissiooniallikate lõikes. Mudeli abil saab hinnata nii energiatarbimise, soojuse, laevastiku kui ka sadama operaatorite külastatavate laevade, sõidukite jm tehnika KHG jalajälge aastate lõikes ning seada eesmärgid ja tegevuskavad selle vähendamiseks. Keskkonnasäästlikud hooned, automaatsildumine ja kaldaelekter liinilaevadele, sadamatasude soodustused keskkonnasõbralikele laevadele, mandri ja suursaarte vahelises reisiparvlaevade liikluses ökonoomsete hübriidlahenduste kasutusele võtmine ja ettevalmistused üleminekuks taastuvenergiat kasutavatele täislahendustele on mõned näited, mida Tallinna Sadam oma ökoloogilise jalajälje vähendamiseks tänaseks juba ette võtnud on.

    Loovad kestlikke reisimisvõimalusi

    Kestlikule arengule pööratakse tähelepanu laiemalt ja nii mõeldakse näiteks ka kestlike reisimisvõimaluste loomisele. Tallinna Sadam algatas koos Helsingi sadamaga 2023. aastal Eesti-Soome rohekoridori (FIN-EST Green Corridor) projekti, mille eesmärk on saavutada keskkonnasõbralik ja kliimaneutraalne klienditeekond Tallinnast Helsingisse ja vastupidi. Sirle Arro ütleb, et see hõlmab nii keskkonnasõbralikke turismiteenuseid ja liikumisviise mõlemas linnas, kliimaneutraalseid teenuseid ja infrastruktuuri kasutamist sadamates kui ka keskkonnasõbralikke laevasid ja pardateenuseid. „Projektiga on liitunud mõlemad linnad – Tallinn ja Helsingi –, aga ka kõik laevafirmad ja kliimaministeerium.“

    Kruiisiterminalil väärikas Green Key keskkonnamärgis

    Tallinna Sadama kruiisiterminal sai käesoleval aastal Green Key keskkonnamärgise, mis tõendab nii kruiisireisijatele kui ka kruiisiterminalis toimuvate ürituste külastajatele ja partneritele, et tegutsetakse keskkonnahoidlikul viisil. Vanasadama kruiisiterminalile Green Key märgise taotlemine oli osa Tallinna Sadama kestliku arengu strateegiast, mille üheks oluliseks eesmärgiks on panustada kõrgendatud nõudmistega keskkonnahoidu, tegevusega kaasneva ökoloogilise jalajälje vähendamisse, aga ka säästva arengu eesmärkide täitmisesse.

    Vanasadama ala jõuab inimestele üha ligemale

    Mõistagi rõõmustab Tallinna Sadama meelt ka see, et Vanasadama ala on muutumas atraktiivseks linnaruumiks, mis nii reisijaid kui ka kohalikke elanikke enda juurde meelitab. Tänaseks on juba jõutud avada mereäärne ala kruiisipromenaadil, korda tehtud linnaruum D-terminali ees, rajatud sild paremaks jalgsi liikumiseks kahe reisiterminali ja kallasalade vahel ning läbi on viidud A-terminali ja sellega piirneva avaliku ruumi arhitektuurikonkurss.
  • Hetkel kuum
Saagu Eestist tõeline kaitsetööstuse maa
Globaalse haardega kaitsetööstuse edendamist tuleb Eestis kõigiti soodustada, see peab olema meie eesmärk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalse haardega kaitsetööstuse edendamist tuleb Eestis kõigiti soodustada, see peab olema meie eesmärk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Soodsalt kauniks tehtud korter tõi investorile superhosti tiitli Pärast 1000eurost remonti tõusis korteri üür 55%
Vau-efekti loomine oma üürikorterile ei tähenda kuudepikkust renoveerimist ja hingehinna maksmist. Investorid tõestasid, et kui keskenduda olulistele detailidele, investeerides väikse summa, võib see kasvatada üürihinda üle 50 protsendi.
Vau-efekti loomine oma üürikorterile ei tähenda kuudepikkust renoveerimist ja hingehinna maksmist. Investorid tõestasid, et kui keskenduda olulistele detailidele, investeerides väikse summa, võib see kasvatada üürihinda üle 50 protsendi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väiketootjate unistus on purunenud: meie pealt hoitakse esimesena kokku
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Kaitseväe uus juht sai paika
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Teadlane: kliimaseaduse eesmärk on vildakas
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Ford heitis Viktor Siilatsi õuele uue konkurendi
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Majandusteadlased: pikas plaanis tõstaks Eesti konkurentsivõimet kohustuslik keskharidus
Arenguseire keskuse tellimusel analüüsisid Tartu Ülikooli majandusteadlased Eesti majanduspoliitika kitsaskohti ning tõid välja ettepanekud majanduse konkurentsivõime tõstmiseks.
Arenguseire keskuse tellimusel analüüsisid Tartu Ülikooli majandusteadlased Eesti majanduspoliitika kitsaskohti ning tõid välja ettepanekud majanduse konkurentsivõime tõstmiseks.
Veeberite Giga kaotas maksuvaidluse ka teises kohtuastmes
Ringkonnakohus jättis Tartu legendaarse äriperekonna Veeberi kontserni Giga apellatsioonkaebuse rahuldamata ning seega sai maksu- ja tolliameti üle poole miljoni euro suurune nõue ettevõtte vastu ka teises kohtuastmes kinnituse.
Ringkonnakohus jättis Tartu legendaarse äriperekonna Veeberi kontserni Giga apellatsioonkaebuse rahuldamata ning seega sai maksu- ja tolliameti üle poole miljoni euro suurune nõue ettevõtte vastu ka teises kohtuastmes kinnituse.