Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Disaini tarbija tuleb maailmast üles leida

    Paljude kiiksuga tänavavalgustite autor Margus Triibmann peab olulisimaks teistest eristumist. Foto: Tõnu Tunnel

    Keha3 on esimene Eesti disainibüroo, mis haldab kogu müügi- ja tootmisahelat, ning selle üks loojaid Margus Triibmann peab müüki disainiettevõtte võtmeteguriks.

    Margus Triibmann lõpetas Tallinna 46. keskkooli kunstiklassi. Pea pooled klassikaaslased suundusid kunstiakadeemiasse (toonane ERKI) ja selline plaan oli ka Triibmannil, sooviks omandada arhitekti elukutse. Kodused vestlused suunasid teda aga kasulikuma eriala poole. Hiljem, kui tahtmine jõus, saab ju õppida seda, mis endale omasem tundub. Nii astus Triibmann tehnikaülikooli ja sai ehitusinseneriks, kirjutab 27. oktoobril ilmunud Äripäeva ajakiri Sisustaja.
    Ülikooli lõpetamise järel toimusid aga suured ühiskondlikud muutused ja arhitektuur jäigi vaid plaaniks. “Tuli 1991. aasta ja kõik muutus. Hakati teist jumalat teenima – rublajumalat,” meenutab Triibmann. Samas lävis mees tihedalt endiste klassikaaslastega ja püsis nii seltskonnas, kus loodi reklaami- ja disainibüroosid. Sestap pole ka imestada, et ehitusinsener ühel hetkel disainibüroo rajas.

    Mõistab peenikest huumorit

    Ago Altjõe, kontorikaaslane

    Ju need disainerid käivadki, särk püksist väljas, aga mind see ei sega. Sisemise inimese poolest on Margus väga intelligentne, sõbralik ja soe. Humoorikas samuti. Minu huumor on selline peenike, mida igaüks ei mõista, aga tema mõistab. On meeldiv koos töötada nii tööalaselt kui väljaspool. Vahel käime Margusega koos lõunal.

    Margus on asjalik. Talle meeldib konkreetsus, ka finantsasjades. Erimeelsused temaga saavad igal juhul lahendatud konstruktiivselt. Need, tõsi küll, on tekkinud läbi tuliste vestluste ja argumenteerimise. Aga ta ei pane silmi kinni, ei raiu oma joont, vaid kuulab teist.

    Disainerlikud katsetused
    “Disainist kui distsipliinist ei olnud mul õigupoolest õrna aimugi. Esmakordselt puutusin teadlikult selle mõistega kokku, kui sõbra käest laenasin ülelehe värvifotodega Jaapani traditsioonilisi tarbeesemeid ja interjööri tutvustava raamatu. Sisu pani ahhetama ja sirvisin seda raamatut kümneid kordi ja tunde,” meenutab Triibmann.
    Teine kokkupuude disainiga leidis aset Lennuki tänava keldriateljees, kus Triibmann klassivendadega skulptuure lõi. Lõputööna sai seal ühe klassivenna portree kipsi valatud. “Omast arust hiilgavalt õnnestunud töö kohta ütles aga toonane kunstiõpetaja virilalt, et see vormikäsitlus ei ole skulpturaalne, vaid pigem disainerlik. Kuna mu meelest sisaldas see märkus toonases kontekstis halvakspanu, jätsin selle sõna tähelepanuta.”
    Pärnu kesklinna jõekaldal valgustab teed aerusporditemaatiline valgustirida.Foto: Keha3
    “Peaks tegema keha”
    2009. aastal tuli Margus Triibmannil, Ville Jehel ja Tarmo Luisul mõte rajada Eestis esimene disainibüroo, mis haldaks kogu müügi- ja tootmisahelat. Müüki peab Triibmann disainiettevõtte võtmeteguriks. “Huvitavate mõtetega ringi käivaid loovinimesi on omajagu, aga kuidagi tuleks see idee ka realiseerida,” tõdeb ta.
    Triibmann meenutab, kuidas Keha3 endale nime sai. “Luisuga sõitsime autoga punktist A punkti B, ja mõtlesime tulevasele võimsale firmale nime. Tuli igasugu nimesid, üks hullem kui teine. Plaani puhul ettevõte tegemisel oli kombeks öelda “peaks tegema keha”. Keerutasime ja keerutasime selle keha nime kallal, kuni see keha ise peas helisema hakkas ja sealt ta oma nime saigi.”

    Margus Triibmann

    Sündinud 13. novembril 1966 Tallinnas

    Lõpetas 1987 Tallinna Tehnikaülikooli tööstus- ja tsiviilehituse eriala

    Aastast 2009 OÜ Keha3 partner ja disainer

    Aastast 2015 OÜ KEHA4 partner

    Tähtsamad tööd ja saavutused:

    Eesti Vabariigi Londoni saatkonna valgustite konkursi võit.

    Eesti disainiauhinna Bruno mitmekordne nominent.

    Rattatööstuse maailmanäituse konkursi ISPO Bike Brandnew München finalist (Grazz, Tulip Fan Fan).

    Tammsaare pargi arhitektuurse lahenduse disainiauhinna võitnud töö kaasautor.

    Tartu Raekoja platsi äärsete hoonete valgustamise konkursi võidutöö kaasautor.

    Tallinna linna kampaania “Ettevaatust, taskuvargad” graafiline lahendus I koht.

    Eesti vabaõhumuuseumi välivalgustid.

    Tallinna Rotermanni tänava väikevormid ja valgustid.

    Suurtükitorni Kiek in de Kök ja bastionikäikude sisevalgustid.

    Tartu Emajõe vasakkalda valgustus ja väikevormid.

    Pärnu jõe vasakkalda promenaadi valgustid.

    Jõhvi promenaadi väikevormid ja valgustid.

    Narva Joaoru pargi valgustid.

    Väljakutse on tekitada huvi
    Keha3 on palju tegelenud avaliku ruumi kujundamisega. Selle spetsiifikaks peab Triibmann mastaapi: avalik ruum on paraku agressiivne keskkond, kus ei pea peenutsema, vaid on vaja luua vastupidavaid asju. Selles vallas intrigeerib Triibmanni sadamaala. “Huvitav, kuidas saaks merevette, sinna temperatuuride vaheldumisse ja tormide poolt räsitavasse keskkonda luua valgusti, mis näeb hea välja, ilmestab keskkonda ja peab seal veel ka omanikule muret tekitamata aastaid vastu?” Sellegipoolest on ta juba mõtetest ka tegudeni jõudnud ning ilmselt on üks tema disainitud poi aasta pärast vees.
    Praegu tegeleb Keha3 disainibüroo valdavalt projektide ja tootearendusega. Näiteks sai just valmis üks tänavapingi prototüüp ning käsil on autonoomse päikeseenergial töötava laadimissüsteemiga väikepaviljoni valgusti. Töö käib lootuses, et arhitektidel tekib toote vastu huvi, mida õnneks on varasematel kordadel ka juhtunud. “Need ei ole seotud otseselt tellimustega, proovime aga teha hästi ning seejuures ka teistest eristuda,” sõnab Triibmann. “Käsil on ka uue kaubamärgi alla veebipoe loomine, kus tahame industriaalse esteetikaga ehk tööstusliku puutega sise- ja välisvalgusteid müüa,” sõnab Triibmann.
    Eristu või sure
    Tootearenduses peab Triibmann oluliseks eristumist. “On see siis mõni esteetiline, tehniline eripära või mõni muu leid. Selleta oled sa märkamatu üüratu hulga samasuguste seas ja ilmselt ei ole sul lootust.” See tarkus pärineb Rein Taageperalt, kes 90ndatel tuli vabast maailmast siia tarkusi jagama. “Ühes usutluses tõi ta näite kitarrist. Maailmas teatakse põhiliselt kuuekeelelist kitarri. Pole mõtet proovida luua veel ühte samasugust kitarri. Tuleks hoopis proovida luua midagi teistsugust, mis kinnistab maailmale tänu oma erisusele ka tema loomise geograafilise asukoha. Nii nagu see on juhtunud Hawaii kitarriga. Eristu või sure,” tõdeb Triibmann.
    Keha3 üks menukamaid tooteid on jalgrattahoidja, mis sai disainiauhinna Bruno ning mida on müüdud Euroopas, USAs ning millele viimati tuli hinnapäringuid Oahu saarelt Hawaiilt ning Austraaliast. Triibmanni sõnul tuleb toote lai kõlapind disainiblogidest. “Tütar Triinu saadab meie tooteid blogidesse ja nende kaudu on tulnud päringuid. Maailm on suur ja paistab, et igale tootele, mis vastab teatud kriteeriumidele, on olemas tarbija. See tuleb üles leida ja 20. sajandi ime, internet, on siin suureks abiks,” sõnab ta. Blogi fenomen kannustas Triibmanni viima Keha3 tooteid ka digitaalsesse messikeskkonda ArchiExpo. “Kallis nagu vanakurat, aga äkki töötab,” mõtiskleb Triibmann.
    Elastne ja aasa meenutava kujuga jalgrattahoidja võitis 2012. aastal Bruno disainiauhinna.Foto: Keha3
    Moto ja purjed viivad hetkeks eemale
    Praegu kujundab Triibmanni vaba aega suuresti kolmekuune poeg Pärt Pähkel. Tema järel on olulisel kohal mootorrattarännakud, endiste klassivendadega seilamine ja reisimine. Samas ei suuda disainer end tööst välja lülitada ka vabal ajal. “Ilmselt on paralleelselt igapäevatoimetustega mõttemaailmas mingi oma tempoga kulgev hoovus, mis autonoomselt tegeleb disainiteemadega,” arutleb ta.
    Triibmanni unistustes peab ta kunagi pensionipõlve nii, et pole seotud ei esimese, teise ega kolmanda pensionisambaga. Eeskujuks on lood Skandinaavia pereettevõtetest, kus tööpäeva hakul lülitatakse krundiservas asuvas töökojas sisse programmjuhitavad pingid, mis alustavad järjekordse partii detailide toomist suurele kontoritarbeid tootvale ettevõttele. Detailideks näiteks auguraudade lõikesilindrid.
    “Miks ei võiks need olla ka omaloodud tooted, mis aitavad väärikalt oma eluõhtut veeretada? Sarnane mikroettevõtete armee leevendaks survet vananeva elanikkonnaga riigi sotsiaalprobleemidele ja aitaks kaasa särava portselannaeratusega elanikkonna tekkele,” fantaseerib Triibmann. Sinna on veel omajagu aega ja selleks on vaja ka omajagu vaeva näha.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
USA aktsiad lõpetasid börsinädala suure kukkumisega
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Soome ja Eesti riskikapitalistid peavad idufirmadele jahti Leedus
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Ükssarvikuks pürgiv avataride looja kaasas 56 miljonit dollarit
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.