• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Takistused Läänemere riikide vahelises koostöös

    Täiustada annaks ka Balti riikide omavahelisi kaubandussuhteid, sest ehkki nende vahel on sõlmitud vabakaubanduslepingud, ei järgita neid praktikas piisavalt.
    Borsose ja Erkkilä arvates on Läänemeremaade omavahelist kaubavahetust ja investeeringuid kõige parem suurendada kehtivate kaubanduslepingute tõhustamise ja uute lepingute sõlmimise teel.
    ETLA uuring kinnitas Soomes tekkinud kartusi, et Soome minetab transiidimaa positsiooni idanaabritele. Rahvusvahelised küsitlused on näidanud, et näiteks jaapanlased on otsustanud minna otse Balti riikidesse.
    Borsose ja Erkkilä tähelepanekute kohaselt on suurem osa Balti riikidesse tehtud investeeringutest seotud kaubandusega. Näiteks Eestis tegutsevate Soome firmade investeeringutest on otseselt tootmisse tehtud ainult viiendik.
    Soome ja Balti riikide kaubavahetus on 1992. a peale aastas kahekordistunud. Teadurite arvates on laienemisvõimalusi veelgi, kuid need on piiratud. Seevastu Soome ja Venemaa kaubavahetuses nähakse kasvuvõimalusi järgmise 10--20 aasta vältel, kui just poliitika seda segama ei kipu.
    Selle põhjal oletavad Julianna Borsos ja Mika Erkkilä, et tulevikus lisab Soome investeeringuid ja kaubavahetust Venemaaga ning samavõrra vähendab seda Balti riikidega.
    Kogu Läänemere piirkonna kaubavahetuse ja investeeringute seisukohalt peavad uurijad oluliseks teguriks Venemaa sisepoliitilist arengut.
    Huvi Venemaa vastu kahandab praegu see, et headele kavatsustele vaatamata ei ole Venemaa sõlminud investeeringute kaitse lepingut. Soomlased usuvad, et Venemaa presidendivalimised peaksid sellesse asjasse selguse tooma.
    Lõpetuseks tõdevad Borsos ja Erkkilä, et kaubavahetuse ja investeeringute kasv toob kasu kõigile Läänemeremaadele nii praegu kui tulevikus. KL
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Egle Heinsar: edukas Eesti algab vaesteta ühiskonnast – 220 eurot kuus kõige haavatavamatele
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
USA börsinädala lõpetas tehnoloogiaaktsiate müügilaine
Täna langesid kõik suuremad USA aktsiaindeksid, enim tehnoloogiaaktsiate liikumisi kajastav Nasdaqi liitindeks.
Täna langesid kõik suuremad USA aktsiaindeksid, enim tehnoloogiaaktsiate liikumisi kajastav Nasdaqi liitindeks.
Tahe Outdoors suurendas kahjumit
Spordivarustuse tootja Tahe Outdoors kasvatas läinud aastal küll käivet, ent samas paisus ka kahjum.
Spordivarustuse tootja Tahe Outdoors kasvatas läinud aastal küll käivet, ent samas paisus ka kahjum.
20 aastat Elisat juhtinud Sami Seppänen lahkub ametist Lisatud Seppäneni kommentaar!
Elisa Eesti AS tegevjuhi ja juhatuse esimehena alustas 1. detsembril 2021 Andrus Hiiepuu. Teatepulga andis Hiiepuule üle Sami Seppänen, kes on Elisat juhtinud üle 20 aasta.
Elisa Eesti AS tegevjuhi ja juhatuse esimehena alustas 1. detsembril 2021 Andrus Hiiepuu. Teatepulga andis Hiiepuule üle Sami Seppänen, kes on Elisat juhtinud üle 20 aasta.