Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Takistused Läänemere riikide vahelises koostöös
Täiustada annaks ka Balti riikide omavahelisi kaubandussuhteid, sest ehkki nende vahel on sõlmitud vabakaubanduslepingud, ei järgita neid praktikas piisavalt.
Borsose ja Erkkilä arvates on Läänemeremaade omavahelist kaubavahetust ja investeeringuid kõige parem suurendada kehtivate kaubanduslepingute tõhustamise ja uute lepingute sõlmimise teel.
ETLA uuring kinnitas Soomes tekkinud kartusi, et Soome minetab transiidimaa positsiooni idanaabritele. Rahvusvahelised küsitlused on näidanud, et näiteks jaapanlased on otsustanud minna otse Balti riikidesse.
Borsose ja Erkkilä tähelepanekute kohaselt on suurem osa Balti riikidesse tehtud investeeringutest seotud kaubandusega. Näiteks Eestis tegutsevate Soome firmade investeeringutest on otseselt tootmisse tehtud ainult viiendik.
Soome ja Balti riikide kaubavahetus on 1992. a peale aastas kahekordistunud. Teadurite arvates on laienemisvõimalusi veelgi, kuid need on piiratud. Seevastu Soome ja Venemaa kaubavahetuses nähakse kasvuvõimalusi järgmise 10--20 aasta vältel, kui just poliitika seda segama ei kipu.
Selle põhjal oletavad Julianna Borsos ja Mika Erkkilä, et tulevikus lisab Soome investeeringuid ja kaubavahetust Venemaaga ning samavõrra vähendab seda Balti riikidega.
Kogu Läänemere piirkonna kaubavahetuse ja investeeringute seisukohalt peavad uurijad oluliseks teguriks Venemaa sisepoliitilist arengut.
Huvi Venemaa vastu kahandab praegu see, et headele kavatsustele vaatamata ei ole Venemaa sõlminud investeeringute kaitse lepingut. Soomlased usuvad, et Venemaa presidendivalimised peaksid sellesse asjasse selguse tooma.
Lõpetuseks tõdevad Borsos ja Erkkilä, et kaubavahetuse ja investeeringute kasv toob kasu kõigile Läänemeremaadele nii praegu kui tulevikus. KL