• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ekstsentrilise norralase tohutu õunaäri

    Vägev algus on tehtud. Oma Lõuna-Rootsi talus Stora Julebodas on Eriksen igatahes juba istutanud 200 000 Hollandi õunapuud ja viie aasta jooksul lisandub neile veel 700 000.
    Sture Eriksen, kes genereerib ideid nagu suitsu, mis tõuseb tema piibust, väidab, et Rootsi puuviljaturg lausa januneb vallutamise järele. Oma plaani kohaselt toodab ta kahe aasta pärast 2500 tonni ja viie aasta pärast 6000 tonni õunu, mis on peaaegu kolmandik kogu Rootsi õunasaagist.
    «Iga õunapuu asemele, mis Euroopa Liit laseb maha saagida, istutan ma kaks uut. Ja põllumaa on Skånes ju hiiglama odav. Minu arvates on see tunduvalt parem investeering kui mängida börsil,» seletas Sture Eriksen.
    Lundi ülikooli juristiharidusega Eriksen pani oma varale aluse 1980. aastatel laevaäriga. 1990. a ostis 4,5 miljoni Rootsi krooni eest Stora Juleboda talu, et sealses jões lõhet püüda. Kuid peagi tuli ta mõttele, et suuri talumaid tuleks hakata aktiivsemalt kasutama.
    Pidanud nõu majandusprofessor Ingemar Ståhliga ja Norra asjatundjatega, asus Eriksen õunu kasvatama puhtteaduslikult. Ta ostis õunapuud Hollandi Fleureni puukoolist, mille aretatud puud tavalise õunapuuga peaaegu ei sarnanegi. Nende tüvi on väga peen ja suur osa kasvujõust läheb õuntesse.
    Puud õitsevad ja kannavad vilja juba esimesel aastal ja nelja aastaga annavad nad täistoodangu. Nende eelis on veel see, et neid istutatakse märksa tihedamalt kui tavalisi õunapuid. «Praegu töötame välja spetsiaalset pealtpoolt veega kastmise tehnikat. See vähendab osaliselt külmakahjustuste ohtu ja võimaldab vähehaaval loobuda kaitsepritsimisest. Tänu hommikusele du?ile ei jõua seenhaigused areneda,» rääkis Sture Eriksen.
    Seni on Eriksen oma õunakasvatusse investeerinud 20 miljonit Rootsi krooni ja järgmise viie aasta jooksul tahab lisada veel 80 miljonit. Tema õunakilogrammi tootmiskulu on 3,50 krooni ja kokkuostufirma pakub talle 4,50 kilost.
    Samas on ta veendunud, et sedamööda, kuidas EL vähendab ületootmist, suureneb puuviljakasvatajatele kompensatsiooni maksmine. «Kui aga see äri peaks luhtuma, siis on mul alati võimalus lõhet püüda ja õunu süüa,» jätab nupumees Eriksen endale tagasitee. DI
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Egle Heinsar: edukas Eesti algab vaesteta ühiskonnast – 220 eurot kuus kõige haavatavamatele
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
USA börsinädala lõpetas tehnoloogiaaktsiate müügilaine
Täna langesid kõik suuremad USA aktsiaindeksid, enim tehnoloogiaaktsiate liikumisi kajastav Nasdaqi liitindeks.
Täna langesid kõik suuremad USA aktsiaindeksid, enim tehnoloogiaaktsiate liikumisi kajastav Nasdaqi liitindeks.
Tahe Outdoors suurendas kahjumit
Spordivarustuse tootja Tahe Outdoors kasvatas läinud aastal küll käivet, ent samas paisus ka kahjum.
Spordivarustuse tootja Tahe Outdoors kasvatas läinud aastal küll käivet, ent samas paisus ka kahjum.
20 aastat Elisat juhtinud Sami Seppänen lahkub ametist Lisatud Seppäneni kommentaar!
Elisa Eesti AS tegevjuhi ja juhatuse esimehena alustas 1. detsembril 2021 Andrus Hiiepuu. Teatepulga andis Hiiepuule üle Sami Seppänen, kes on Elisat juhtinud üle 20 aasta.
Elisa Eesti AS tegevjuhi ja juhatuse esimehena alustas 1. detsembril 2021 Andrus Hiiepuu. Teatepulga andis Hiiepuule üle Sami Seppänen, kes on Elisat juhtinud üle 20 aasta.