Ekstsentrilise norralase tohutu õunaäri

Lundi ülikooli juristiharidusega Eriksen pani oma varale aluse 1980. aastatel laevaäriga. 1990. a ostis 4,5 miljoni Rootsi krooni eest Stora Juleboda talu, et sealses jões lõhet püüda. Kuid peagi tuli ta mõttele, et suuri talumaid tuleks hakata aktiivsemalt kasutama.

Pidanud nõu majandusprofessor Ingemar Ståhliga ja Norra asjatundjatega, asus Eriksen õunu kasvatama puhtteaduslikult. Ta ostis õunapuud Hollandi Fleureni puukoolist, mille aretatud puud tavalise õunapuuga peaaegu ei sarnanegi. Nende tüvi on väga peen ja suur osa kasvujõust läheb õuntesse.

Puud õitsevad ja kannavad vilja juba esimesel aastal ja nelja aastaga annavad nad täistoodangu. Nende eelis on veel see, et neid istutatakse märksa tihedamalt kui tavalisi õunapuid. «Praegu töötame välja spetsiaalset pealtpoolt veega kastmise tehnikat. See vähendab osaliselt külmakahjustuste ohtu ja võimaldab vähehaaval loobuda kaitsepritsimisest. Tänu hommikusele du?ile ei jõua seenhaigused areneda,» rääkis Sture Eriksen.

Seni on Eriksen oma õunakasvatusse investeerinud 20 miljonit Rootsi krooni ja järgmise viie aasta jooksul tahab lisada veel 80 miljonit. Tema õunakilogrammi tootmiskulu on 3,50 krooni ja kokkuostufirma pakub talle 4,50 kilost.

Samas on ta veendunud, et sedamööda, kuidas EL vähendab ületootmist, suureneb puuviljakasvatajatele kompensatsiooni maksmine. «Kui aga see äri peaks luhtuma, siis on mul alati võimalus lõhet püüda ja õunu süüa,» jätab nupumees Eriksen endale tagasitee. DI