20.11.95, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ekstsentrilise norralase tohutu õunaäri

Vägev algus on tehtud. Oma Lõuna-Rootsi talus Stora Julebodas on Eriksen igatahes juba istutanud 200 000 Hollandi õunapuud ja viie aasta jooksul lisandub neile veel 700 000.

Sture Eriksen, kes genereerib ideid nagu suitsu, mis tõuseb tema piibust, väidab, et Rootsi puuviljaturg lausa januneb vallutamise järele. Oma plaani kohaselt toodab ta kahe aasta pärast 2500 tonni ja viie aasta pärast 6000 tonni õunu, mis on peaaegu kolmandik kogu Rootsi õunasaagist.

«Iga õunapuu asemele, mis Euroopa Liit laseb maha saagida, istutan ma kaks uut. Ja põllumaa on Skånes ju hiiglama odav. Minu arvates on see tunduvalt parem investeering kui mängida börsil,» seletas Sture Eriksen.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lundi ülikooli juristiharidusega Eriksen pani oma varale aluse 1980. aastatel laevaäriga. 1990. a ostis 4,5 miljoni Rootsi krooni eest Stora Juleboda talu, et sealses jões lõhet püüda. Kuid peagi tuli ta mõttele, et suuri talumaid tuleks hakata aktiivsemalt kasutama.

Pidanud nõu majandusprofessor Ingemar Ståhliga ja Norra asjatundjatega, asus Eriksen õunu kasvatama puhtteaduslikult. Ta ostis õunapuud Hollandi Fleureni puukoolist, mille aretatud puud tavalise õunapuuga peaaegu ei sarnanegi. Nende tüvi on väga peen ja suur osa kasvujõust läheb õuntesse.

Puud õitsevad ja kannavad vilja juba esimesel aastal ja nelja aastaga annavad nad täistoodangu. Nende eelis on veel see, et neid istutatakse märksa tihedamalt kui tavalisi õunapuid. «Praegu töötame välja spetsiaalset pealtpoolt veega kastmise tehnikat. See vähendab osaliselt külmakahjustuste ohtu ja võimaldab vähehaaval loobuda kaitsepritsimisest. Tänu hommikusele du?ile ei jõua seenhaigused areneda,» rääkis Sture Eriksen.

Seni on Eriksen oma õunakasvatusse investeerinud 20 miljonit Rootsi krooni ja järgmise viie aasta jooksul tahab lisada veel 80 miljonit. Tema õunakilogrammi tootmiskulu on 3,50 krooni ja kokkuostufirma pakub talle 4,50 kilost.

Samas on ta veendunud, et sedamööda, kuidas EL vähendab ületootmist, suureneb puuviljakasvatajatele kompensatsiooni maksmine. «Kui aga see äri peaks luhtuma, siis on mul alati võimalus lõhet püüda ja õunu süüa,» jätab nupumees Eriksen endale tagasitee. DI

Seotud lood

Järjepidevad investeeringud ja nutikas strateegia on muutnud Stako Diler OÜ oluliseks tegijaks nii koduturul kui rahvusvahelisel areenil.

02.07.25, 10:36

Stako Diler OÜ: suured visioonid, suured masinad ja Eesti tööstuse tulevik

Enimloetud

Uudised

02.07.25, 10:18

Maksuamet: JMV kliendid ühegi panga kliendiks ei kõlba

Uudised

01.07.25, 18:00

Vald näitas majaehitusele punast tuld, appi tõttas õiguskantsler

Saated

01.07.25, 16:00

Pereäri juhtivad vennad: pidime isale meelde tuletama, et nüüd on teised rollid

Uudised

01.07.25, 11:02

USA süüdistab 10miljardilise meditsiinipettuse tegemises ka eestlasi

Majandustulemused

02.07.25, 17:04

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Uudised

01.07.25, 15:30

Maksukuriteos süüdistatav ettevõtja määras endale priske dividendi

Viimased uudised

Saated

03.07.25, 13:14

Reformierakondlane Toomas Kruusimägi: mina ei tea, et selline lõpp oleks planeeritud

Saated

03.07.25, 13:00

Erik Puura: fossiilkütuste kiire piiramine viib Hiina ülevõimuni

Saated

03.07.25, 12:55

Tehinguekspert: investeerimata kapitali on palju, aga kindlust vähe

Uudised

03.07.25, 12:25

Sõõrumaa loobus linnapeaks pürgimisest

Michal: Tallinnas jätkab vähemusvalitsus

Uudised

03.07.25, 11:49

Jõelähtme jõkke voolas kanasõnnikuga saastatud vesi

Uudised

03.07.25, 11:18

Kaubandus-Tööstuskoda soovitab Eestil Air Balticu osalust tõsiselt kaaluda

Börsiuudised

03.07.25, 10:32

Pensionifondid said ootamatu löögi

Börsiuudised

03.07.25, 09:45

Tallinki kaubavedu vähenes möödunud kvartalis pea veerandi võrra

Toomas Kruusimägi eelmisel nädalal kui Reformierakond teatas, et lõpetab koostöö praeguses linnakoalitsioonis.

Reformierakondlane Toomas Kruusimägi: mina ei tea, et selline lõpp oleks planeeritud

Tänu valuutariskide maandamisele on LHV pensionifondid alates aasta algusest näidanud üldiselt paremat tootlust kui teised. Pildil LHV aktiivselt hallatavate fondide portfellihaldur Kaius Kiivramees.

Pensionifondid said ootamatu löögi

Advokadibüroo Ellex Raidla partner Sven Papp prognoosib Eesti majandusele ja tehinguturule ei midagi head, aga ka midagi halba. “Ilmselt jätkavad mõlemad enam-vähem samal tasemel kui 2024. aastal ning majanduse ja tehinguturu elavnemist peame paraku ootama aastateni 2026 või isegi 2027.”

Suureks mölluks valmistunud Eesti tehinguturg põrkas vastu jahedat reaalsust

Poolaasta TOP tehingud

Reformierakondlane Toomas Kruusimägi: mina ei tea, et selline lõpp oleks planeeritud

Advokaat Andri Rohtla plaanib vahistamist vaidlustada.

USA miljardipettuses süüdistatava kaitsja: ta ei saanud aru, et on osa suurest skeemist

Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile

Ametnikel on võrreldes sama asutuse töötajaga nii mõnedki eelised, aga ka piirangud. Rahandusministeerium tahab neid ühtlustada.

Riik plaanib muudatusi: ametnike palgaandmetest kaovad nimed ja juhid ei saa lõputult ametisse jääda

Ettevõtja Urmas Sõõrumaa (vasakul) ei loo uut ajutist valitsust, teatas Reformierakond.

Sõõrumaa loobus linnapeaks pürgimisest

Michal: Tallinnas jätkab vähemusvalitsus

Wise esitas 16. juunil taotluse, et kuuluda otseselt USA valuutakontrolöri büroo järelevalve alla.

Wise kavatseb USAs rajada föderaalse usalduspanga

Loo pood hakkab välja nägema samasugune nagu pildil olev Aegviidu kauplus.

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Stako Diler OÜ: suured visioonid, suured masinad ja Eesti tööstuse tulevik

“Euroopa võib ju tahta USAd ja dollarit asendada, kuid keskkond seda ei soosi,” kirjutab LHV majandusanalüütik ja majandusteadlane Triinu Tapver.

Triinu Tapver: tõenäoliselt jäävad USA aktsiaturud edaspidigi juhtima

Teises kvartalis tootis Tesla oma ülemaailmsetes tehastes kokku 410 244 sõidukit.

Tootmismahu kasv kergitas Tesla aktsiat

Trumpi uuest maksuseadusest võidavad kiibitootjad

Dividendid on investorile head passiivse rahavoo allikad. Oluline on enda jaoks üles leida neist parimad.

Kolm rahamasinat, mis toodavad tulu ka siis, kui sa magad

Taavi Ilves: Nvidia on küll huvitav, kuid kasvu otsin järgmiselt lainelt

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 13 p 20 t
Toimumiskoht:
Tallinn