Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nafta hind püsib samal tasemel
Praegune naftabarreli hind püsib 16--17 dollari juures. Kui hind peaks langema veel 25%, siis avaldaks see maailmamajandusele kahtlemata sama suurt ja ergutavat mõju kui 10 või 20 aastat tagasi. Paraku ei soovinud Jennings täpsustada, milles ta näeb naftahinna edasise languse põhjust.
Üks tähtsamaid üksikuid mõjutegureid on Iraagi naasmine naftaturule ja see, kas OPEC saab sel juhul säilitada praeguse tootmiskvoodi või on sunnitud kvooti suurendama.
Äsja avaldas globaalsete energiauuringute keskus (CGES) Londonis uuringu «Naftahinnad aastani 2005» tulemused.
Seal konstateeritakse, et hiljutise arvamuse kohaselt pidi OPECi 25 miljoni barreli suurune päevatoodang tagama naftahinna tõusu, kuid ehkki OPECi toodang on 24,52 miljonit barrelit, ei ole naftahind tõusnud. Selle põhjuseks nimetab CGES naftatoodangu kasvu väljaspool OPECit.
Ka Oxfordi energiauuringuinstituut on veendunud, et kui ÜRO kavatseb lubada Iraagil kvartalis naftat müüa miljardi dollari eest, siis tähendaks see naftahinna edasist langust.
Paljud Londoni naftaanalüütikud peavad naftahinda suhteliselt stabiilseks, kuna hinnatõusuriski välistab OPECi-väline tootmine ja allapoole ei lase minna praegu juba niigi madal hind. Nende prognoosi kohaselt püsib 16,5 dollari suurune barrelihind 1998. aasta lõpuni. DI