Pagemine infosulust

Ameerikalikult hääldatud tähekombinatsiooni «PR» järel kõlab üha sagedamini küsimus «Mis see ikkagi on?» Esko Koolituse kolmetsükliline kursus «Praktiline infojuhtimine» aitab firma suhtekorraldajal oma laialivalguvad aimdused kompaktselt kokku köita.

«Sain kinnitust paljudele asjadele, mida varem sisetunde järgi tegin,» vastavad kursusel osalenud. Justiitsministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja ja pressisekretär Maige Prööm, kes on kuulanud analoogset õpetust ameerika lektorilt, tõdes, et õpetuse tase ei erinenud.

«Sain kinnitust, et välise imago kujundamine algab majasisesest suhtekorraldusest ning olengi juba välja andnud infolehe,» lisab Prööm, nimetades praktiliseinfojuhtimiskursuse ainsa puudusena reklaami nappust. Kursuse hinna ja kvaliteedi suhet hindab ta viie palli süsteemis «5» ja kursuse üldhindeks pakub «4». «Koolitajatele peab ka arenguruumi jätma,» naerab ta.

Suhtekorraldusfirma Hill & Knowlton projektijuht Kersti Tänavsuu leidis, et talle tuli kasuks soome lektori Anssi Siukosaari kursus, mille kõrval Saku õlletehase infojuhi Anu Õuna kursus jäi kahvatuks.

«Hakkasin mõtlema, kuidas oma tööd firmas järgmisel aastal korraldada,» nendib Tänavsuu kursuse praktilist mõju. Kui sageli ja millisel põhimõttel infokoosolekuid korraldada, kuidas arendada suhteid erinevate koostöörühmadega ning kuidas suhelda pressiga -- need olid projektijuhi jaoks olulisemad küsimused, millele ta ka vastuse sai.

Siukosaari jagas praktilisi näpunäiteid kõigile osalejatele. Hill & Knowltoni projektijuhil soovitas ta mõelda, kas tema saadetud sõnumi saaja ikka tõlgendab seda nii, nagu saatja soovib. Läkituse saatmise ja koostamise vaev osutub mõttetuks, kui firmajuht, kes sõnumi ajendil otsustas kasutada suhtekorraldusfirma teenuseid, pöördub sõnumi saatja konkurendi poole. «Siukosaari pani mõtlema ja kaasa rääkima,» kinnitab Tänavsuu, «andis enesekindlust. Anu Õuna kursus mitte, see oli mõeldud rohkem ettevõtte infojuhtidele.»

Kursuse materjalidest võib lugeda, et 20% suhtekorraldaja tööst on õpitav, 80% töövõimekusest sõltub aga geenidest, lapsepõlvest, koolist ja isikuomadustest. Teabekorraldajat peavad iseloomustama sõnad: süstemaatiline, enesekindel, loov, innovaatiline, ekstravertne, tahe valitseda ja oskus mõjutada inimesi. «Kui vaid on tahet kuulata, on kursus kasulik igale infojuhile,» leiab Tänavsuu, hinnates Siukosaari kursust perfektseks.

«Teisele moodulile ei oleks ma pidanud minema,» lisab Tänavsuu, «materjalist lihtsalt lennati üle, aga nii ei jää ju midagi meelde. Lektoril jäi puudu ka värvikatest näidetest, mis infot oleks kinnistanud.» Tänavsuu hindas Anu Õuna kui head praktikut, kes lektori rollis pisut ebalevaks jäi. Kolmetsüklilise kursuse teisele moodulile Tänavsuu raha ja aega ei raiskaks.

Tänavsuu nõustub, et Õuna kompaktne konspekt, mis algas suhtekorralduse määratlemisega, jagas ettevõtte infojuhile teadmisi igas tegevusvaldkonnas. Selleski osas, et kihutav firmalogoga auto, mis inimesed poriga täis pritsib, loob imagot.

Praktilise infojuhtimiskursuse esimene moodul andis ülevaate teabevahetuse olemusest, võimalustest teabevahetuse abil oma eesmärke saavutada, sõnumi kohalejõudmise erinevatest võimalustest, firma kujutluspildi loomisesest jm. Teine moodul teavitas teabevahetuse vahenditest, edukuse eeldustest, sisemisest ja välimisest teabevahetusest, koostööst pressiga, infojuhi tööst Eestis jm.

«Kursuse läbinud firma infojuht ei pruugi kohapeal hakata jalgratast leiutama,» kommenteerib kursust OÜ Viru Rand infojuht Lilian Niitsoo, kes oli rahulolematu, et neid ei teavitatud ette kohtumisest Postimehe ajakirjanikuga. «Oleksin eelneval õhtul kodus võinud mõelda, mida küsida.» Viie palli süsteemis hindab ta kursuse hinna ja kvaliteedi suhet «4» ning kartes olla noriv, lisab, et kohvipausi saiakesi oleks võinud asendada puuviljad.

Norma suhtekorraldaja Heli Laupa sõnutsi rääkis Anssi Siukosari lõpuks lahti, mida see PR-töö endast üldse kujutab. Ta usub, et kui Eesti suhtekorraldajad infojuhtimiskursuse avastavad, ei suuda Esko Koolitus suurt turunõudlust rahuldada. Meenutades üht EMIs läbitud kursust ei ole Laupal Eskosse jäetud rahast kahju.

Äripäev on koostöös personaliarendamise ühinguga (PARE), kes töötas välja hindamismetoodika, alustanud koolitusfirmade pakutavate kursuste testimist. Oma töö avalikust hinnata laskmisest koolitusfirmad just eriti vaimustatud ei ole. Peagi on Äripäevas ilmumas test, mis hindab koolitusfirma Fontes aja juhtimise kursust. Esimesed julgemad koolitusfirmad, kes superviisorit ei peljanud, olid koolitusfirma Invicta ja Esko koolituskeskus.

Viimane lõi aga pärast 6. novembri Äripäevas ilmunud testitulemust araks.

Kui Äripäeva ajakirjanik superviisorina Esko koolituskeskuse järgmisel kursusel -- «Praktiline infojuhtimine» -- osales, teatas Esko koolituskeskuse infojuht Kai-Riin Meri firma juhtkonna nimel: «Me ei aja teid minema, kui teile huvi pakub, võite kogu kursuse lõpuni kuulata, aga tingimusel, et test Äripäevas ei ilmu.» Seetõttu ilmuvad testi asemel kursusel osalenute arvamused.