Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tapa haigla sulges protesti märgiks oma polikliiniku

    Tapa haigla on esimene ja seni ainuke erastatud riigihaigla Eestis, mis müüdi suvel 1,1 miljoni krooni eest haigla töötajatest moodustatud aktsiaseltsile Tapa Haigla. Erafirma aktsiakapital on 85 000 krooni. Koos kuuekümnekohalise statsionaariga said meedikud endale ka Tapa kiirabi, polikliiniku ning aastakümneid remontimata seisnud kolmekorruselise hoone.
    «Töötame tavalise raviasutuse põhimõttel koostöös haigekassaga, arstiabi pärast erastamist ei kallinenud,» toonitab haigla peaarst. «Ka meie töötajad ei saa teistega võrreldes paremat palka, hea meditsiiniõde teenib kuus 1700 krooni.»
    Kohe pärast erastamist kustutati Tapa haigla nende raviasutuste nimekirjast, kes saavad riiklikku toetust vastavalt voodikohtade arvule. Tapa haigla puhul oli see summa 50 000 krooni kuus ja sellega arvestati aktsiaseltsi koostatud äriplaanis.
    «Tegime suvel sisehaiguste osakonnas korraliku remondi ja sel ajal osa voodikohti sisse ei toonud. Olime arvestanud toetusrahaga,» selgitab Aivar Kuusik. Tema ajab siiani edutult selle sotsiaalministeeriumi ametniku jälgi, kes Tapa haigla toetussumma saajate nimekirjast maha kriipsutas.
    «Miks me haigla erastasime, on palju kordi küsitud. Ka erastamisagentuuris küsiti mitu korda, vist olime nii veidrad,» ohkab Kuusik. «Üks ajend oli kartus kohaliku omavalitsuse suhtumise ees. Nad suhtuvad meditsiini pehmelt öeldes külmalt.»
    «Tapal ei täideta tervishoiukorralduse seadust,» heidab Kuusik linnavõimudele ette. Seaduse järgi on kohalikel omavalitsustel kohustus tagada elanikele I ja II etapi arstiabi. Linnavalitsus on Kuusiku sõnul kahe aasta jooksul eraldanud haiglale vaid 23 000 krooni ja maksnud viis aastat tagasi kinni kuuendiku hoone uue katuse hinnast. Tänavu novembris sai haigla 40 000 krooni linna sotsiaalhooldusraha arvel, mida haigla peaarst vajadusi silmas pidades märkimisväärseks ei pea. See summa võrdub haigla hoone ühe kuu kommunaalkuludega.
    Tapa linnapea Raivo Raid on Tapa polikliiniku sulgemisest äärmiselt nördinud. «Julm tegutsemine, linnale kohutav. Meie möödalaskmine, et me ei teadnud, mis erastamine kaasa toob,» kurdab ta. «Ränk lugu, kui arstid jätavad ravi pooleli.»
    «Usun et nad lähipäevil siiski jätkavad,» ütleb Raid. Ta tuletab siinkohal meelde ASi Tapa Haigla kohustust erastamisagentuuri ees jätkata ravikompleksis arstiabi osutamist vähemalt kolm aastat pärast erastamist.
    Raid lisab, et Tapa linn oleks nõus andma haiglale kindla summa raha ja ostma selle eest mingi hulga raviteenuseid. «Haigla ettekujutus on aga, et linn peab tasuma kõik kommunikatsiooni- ja osa remondikulusid, mis ilmselt ei tule kõne alla,» räägib linnapea.
    «Läbirääkimised käivad, aga otsuseni pole veel jõudnud. Pealegi otsustab raha jagamise linnavolikogu,» sõnab Raid. Tema andmetel kavatseb linnavolikogu järgmiseks aastaks haiglale siiski mingi summa eraldada.
    Kolmapäeval avati polikliinik taas, kuna Tapa linnavolikogu otsustas haiglale eraldada veel sel aastal 135 000 krooni. Järgmiseks aastaks lubati kaks korda samapalju raha.
    «Vähema kui kahe protsendi eraldamisega linna eelarvest pole võimalik hoida ööpäev läbi töös meditsiiniasutust ja majandada hooneid, mis on ehitatud 33 aastat tagasi ning rahapuuduse tõttu seni remontimata,» nimetab Kuusik minimaalse rahavajaduse..
    «Õhin ja hea tahe on kadumas,» on Kuusik omanikuks olemise üle üpris kurvameelne. «Tahaks kõigile hoiatuseks soovitada, et riigihaigla erastamine on täielik hullumeelsus.»
    «Omavalitsuse toetuseta läheme järgmine aasta pankrotti,» julgeb ta sel sügisel ennustada.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Soome valmistub müüma osalust neljas firmas
Soome valitsus teeb parlamendile ettepaneku vähendada riigi osaluse limiiti neljas ettevõttes – lennujaamafirma Finavia ja raudteetranspordifirma VR osalus väheneks seniselt 100 protsendilt 50,1 protsendile, gaasifirma Gasumi ja postifirma Posti osalus väheneks seniselt 50,1 protsendilt 33,4 protsendile.
Soome valitsus teeb parlamendile ettepaneku vähendada riigi osaluse limiiti neljas ettevõttes – lennujaamafirma Finavia ja raudteetranspordifirma VR osalus väheneks seniselt 100 protsendilt 50,1 protsendile, gaasifirma Gasumi ja postifirma Posti osalus väheneks seniselt 50,1 protsendilt 33,4 protsendile.