Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tapa haigla sulges protesti märgiks oma polikliiniku

    Tapa haigla on esimene ja seni ainuke erastatud riigihaigla Eestis, mis müüdi suvel 1,1 miljoni krooni eest haigla töötajatest moodustatud aktsiaseltsile Tapa Haigla. Erafirma aktsiakapital on 85 000 krooni. Koos kuuekümnekohalise statsionaariga said meedikud endale ka Tapa kiirabi, polikliiniku ning aastakümneid remontimata seisnud kolmekorruselise hoone.
    «Töötame tavalise raviasutuse põhimõttel koostöös haigekassaga, arstiabi pärast erastamist ei kallinenud,» toonitab haigla peaarst. «Ka meie töötajad ei saa teistega võrreldes paremat palka, hea meditsiiniõde teenib kuus 1700 krooni.»
    Kohe pärast erastamist kustutati Tapa haigla nende raviasutuste nimekirjast, kes saavad riiklikku toetust vastavalt voodikohtade arvule. Tapa haigla puhul oli see summa 50 000 krooni kuus ja sellega arvestati aktsiaseltsi koostatud äriplaanis.
    «Tegime suvel sisehaiguste osakonnas korraliku remondi ja sel ajal osa voodikohti sisse ei toonud. Olime arvestanud toetusrahaga,» selgitab Aivar Kuusik. Tema ajab siiani edutult selle sotsiaalministeeriumi ametniku jälgi, kes Tapa haigla toetussumma saajate nimekirjast maha kriipsutas.
    «Miks me haigla erastasime, on palju kordi küsitud. Ka erastamisagentuuris küsiti mitu korda, vist olime nii veidrad,» ohkab Kuusik. «Üks ajend oli kartus kohaliku omavalitsuse suhtumise ees. Nad suhtuvad meditsiini pehmelt öeldes külmalt.»
    «Tapal ei täideta tervishoiukorralduse seadust,» heidab Kuusik linnavõimudele ette. Seaduse järgi on kohalikel omavalitsustel kohustus tagada elanikele I ja II etapi arstiabi. Linnavalitsus on Kuusiku sõnul kahe aasta jooksul eraldanud haiglale vaid 23 000 krooni ja maksnud viis aastat tagasi kinni kuuendiku hoone uue katuse hinnast. Tänavu novembris sai haigla 40 000 krooni linna sotsiaalhooldusraha arvel, mida haigla peaarst vajadusi silmas pidades märkimisväärseks ei pea. See summa võrdub haigla hoone ühe kuu kommunaalkuludega.
    Tapa linnapea Raivo Raid on Tapa polikliiniku sulgemisest äärmiselt nördinud. «Julm tegutsemine, linnale kohutav. Meie möödalaskmine, et me ei teadnud, mis erastamine kaasa toob,» kurdab ta. «Ränk lugu, kui arstid jätavad ravi pooleli.»
    «Usun et nad lähipäevil siiski jätkavad,» ütleb Raid. Ta tuletab siinkohal meelde ASi Tapa Haigla kohustust erastamisagentuuri ees jätkata ravikompleksis arstiabi osutamist vähemalt kolm aastat pärast erastamist.
    Raid lisab, et Tapa linn oleks nõus andma haiglale kindla summa raha ja ostma selle eest mingi hulga raviteenuseid. «Haigla ettekujutus on aga, et linn peab tasuma kõik kommunikatsiooni- ja osa remondikulusid, mis ilmselt ei tule kõne alla,» räägib linnapea.
    «Läbirääkimised käivad, aga otsuseni pole veel jõudnud. Pealegi otsustab raha jagamise linnavolikogu,» sõnab Raid. Tema andmetel kavatseb linnavolikogu järgmiseks aastaks haiglale siiski mingi summa eraldada.
    Kolmapäeval avati polikliinik taas, kuna Tapa linnavolikogu otsustas haiglale eraldada veel sel aastal 135 000 krooni. Järgmiseks aastaks lubati kaks korda samapalju raha.
    «Vähema kui kahe protsendi eraldamisega linna eelarvest pole võimalik hoida ööpäev läbi töös meditsiiniasutust ja majandada hooneid, mis on ehitatud 33 aastat tagasi ning rahapuuduse tõttu seni remontimata,» nimetab Kuusik minimaalse rahavajaduse..
    «Õhin ja hea tahe on kadumas,» on Kuusik omanikuks olemise üle üpris kurvameelne. «Tahaks kõigile hoiatuseks soovitada, et riigihaigla erastamine on täielik hullumeelsus.»
    «Omavalitsuse toetuseta läheme järgmine aasta pankrotti,» julgeb ta sel sügisel ennustada.
  • Hetkel kuum
Andi Pleskovski: tänavuse aasta hea ja halb stsenaarium büroopindade turul
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Balti börsiindeks pani tõusunädalale punase punkti
Tõusumeeleolus kulgenud nädala lõpetas Balti koondindeks Baltic Benchmark siiski miinuses, taandudes keskmisest suurema käibega päeval 0,21%.
Tõusumeeleolus kulgenud nädala lõpetas Balti koondindeks Baltic Benchmark siiski miinuses, taandudes keskmisest suurema käibega päeval 0,21%.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Rootsit tabanud pankrotilaine räsib enim ehitust
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.