23 november 1995

Tapa haigla sulges protesti märgiks oma polikliiniku

Tapa haigla on esimene ja seni ainuke erastatud riigihaigla Eestis, mis müüdi suvel 1,1 miljoni krooni eest haigla töötajatest moodustatud aktsiaseltsile Tapa Haigla. Erafirma aktsiakapital on 85 000 krooni. Koos kuuekümnekohalise statsionaariga said meedikud endale ka Tapa kiirabi, polikliiniku ning aastakümneid remontimata seisnud kolmekorruselise hoone.

«Töötame tavalise raviasutuse põhimõttel koostöös haigekassaga, arstiabi pärast erastamist ei kallinenud,» toonitab haigla peaarst. «Ka meie töötajad ei saa teistega võrreldes paremat palka, hea meditsiiniõde teenib kuus 1700 krooni.»

Kohe pärast erastamist kustutati Tapa haigla nende raviasutuste nimekirjast, kes saavad riiklikku toetust vastavalt voodikohtade arvule. Tapa haigla puhul oli see summa 50 000 krooni kuus ja sellega arvestati aktsiaseltsi koostatud äriplaanis.

«Tegime suvel sisehaiguste osakonnas korraliku remondi ja sel ajal osa voodikohti sisse ei toonud. Olime arvestanud toetusrahaga,» selgitab Aivar Kuusik. Tema ajab siiani edutult selle sotsiaalministeeriumi ametniku jälgi, kes Tapa haigla toetussumma saajate nimekirjast maha kriipsutas.

«Miks me haigla erastasime, on palju kordi küsitud. Ka erastamisagentuuris küsiti mitu korda, vist olime nii veidrad,» ohkab Kuusik. «Üks ajend oli kartus kohaliku omavalitsuse suhtumise ees. Nad suhtuvad meditsiini pehmelt öeldes külmalt.»

«Tapal ei täideta tervishoiukorralduse seadust,» heidab Kuusik linnavõimudele ette. Seaduse järgi on kohalikel omavalitsustel kohustus tagada elanikele I ja II etapi arstiabi. Linnavalitsus on Kuusiku sõnul kahe aasta jooksul eraldanud haiglale vaid 23 000 krooni ja maksnud viis aastat tagasi kinni kuuendiku hoone uue katuse hinnast. Tänavu novembris sai haigla 40 000 krooni linna sotsiaalhooldusraha arvel, mida haigla peaarst vajadusi silmas pidades märkimisväärseks ei pea. See summa võrdub haigla hoone ühe kuu kommunaalkuludega.

Tapa linnapea Raivo Raid on Tapa polikliiniku sulgemisest äärmiselt nördinud. «Julm tegutsemine, linnale kohutav. Meie möödalaskmine, et me ei teadnud, mis erastamine kaasa toob,» kurdab ta. «Ränk lugu, kui arstid jätavad ravi pooleli.»

«Usun et nad lähipäevil siiski jätkavad,» ütleb Raid. Ta tuletab siinkohal meelde ASi Tapa Haigla kohustust erastamisagentuuri ees jätkata ravikompleksis arstiabi osutamist vähemalt kolm aastat pärast erastamist.

Raid lisab, et Tapa linn oleks nõus andma haiglale kindla summa raha ja ostma selle eest mingi hulga raviteenuseid. «Haigla ettekujutus on aga, et linn peab tasuma kõik kommunikatsiooni- ja osa remondikulusid, mis ilmselt ei tule kõne alla,» räägib linnapea.

«Läbirääkimised käivad, aga otsuseni pole veel jõudnud. Pealegi otsustab raha jagamise linnavolikogu,» sõnab Raid. Tema andmetel kavatseb linnavolikogu järgmiseks aastaks haiglale siiski mingi summa eraldada.

Kolmapäeval avati polikliinik taas, kuna Tapa linnavolikogu otsustas haiglale eraldada veel sel aastal 135 000 krooni. Järgmiseks aastaks lubati kaks korda samapalju raha.

«Vähema kui kahe protsendi eraldamisega linna eelarvest pole võimalik hoida ööpäev läbi töös meditsiiniasutust ja majandada hooneid, mis on ehitatud 33 aastat tagasi ning rahapuuduse tõttu seni remontimata,» nimetab Kuusik minimaalse rahavajaduse..

«Õhin ja hea tahe on kadumas,» on Kuusik omanikuks olemise üle üpris kurvameelne. «Tahaks kõigile hoiatuseks soovitada, et riigihaigla erastamine on täielik hullumeelsus.»

«Omavalitsuse toetuseta läheme järgmine aasta pankrotti,» julgeb ta sel sügisel ennustada.

Hetkel kuum