Eesti Põlevkivi tuleviku kohta oli välja töötatud neli arenguvarianti, mille analüüsiga tegeles haldusnõukogu juurde moodustatud töörühm. «Ma arvan, et nendest neljast variandist ei valita välja ühtegi ja lõppotsus on tegelikult segu kõigist variantidest,» lausus Männiksaar.
Männiksaare sõnade kohaselt on peamine arutelu käinud selle üle, mis saab siis, kui Aidu karjäär võetakse Eesti Põlevkivi koosseisust ära, või siis, kui mõni kaevandus kinni pannakse.
Männiksaar ütles arenguvariantide kohta tehtud analüüsi kommenteerides, et kui Aidu karjäär Eesti Põlevkivi koosseisust ära võtta, kallineb iga tonn ligi 5 krooni. Samas on tehtud ka arvutusi, et kui näiteks sulgeda Sirgala karjäär, on võimalik põlevkivi hinda vähendada.
Eesti Põlevkivist Aidu karjääri eraldamise kohta tegi otsuse eelmine majandusminister Liina Tõnisson. Tema sõnul on praegune valitsuskoalitsioon deklareerinud, et pooldatakse liberaalset majanduspoliitikat. «Mulle jääb arusaamatuks, kuidas see liberaalsus realiseeritakse, kui ei julgeta teha esimesi samme,» ütles Tõnisson Aidu karjääri eraldamist puudutava käskkirja tühistamist kommenteerides.
Eksmajandusminister Toivo Jürgenson avaldas arvamust, et nii segastel programmilistel alustel ja nii eklektiliste erinevate poliitiliste jõudude poolt kokkupandud valitsuskoalitsioon ei olegi suuteline kandma majandusreformide raskust.
«Kui aga vaadata seda kemplemist, mis on toimunud põlevkivitööstuses, siis kõik märgid näitavad, et reformid on väga tõsiselt takerdunud,» väitis Jürgenson.