21 detsember 1995

Naabrimees segab televiisori vaatamist

Kui te vaatate näiteks Soome TV 3 ning ootamatult kaob ekraanilt pilt, siis võib see tähendada, et mõni teie naabrimees hakkas rääkima traadita telefoniga, mis kasutab keelatud standardit CT-0. Elekterside inspektsiooni poolt lubamatuks kuulutatud CT-0 standard, mis töötab 27--49 MHz diapasoonis, on kõige vanem juhtmeta telefonide standard.

CT-0 kasutavatel sagedustel on kokkulangevus raadiolevi ja ametisidega ning piiratud kanalite arvu juures võib mitu abonenti sattuda samale sidekanalile. Nii võib keegi tulla teie akna taha ja hakata Ameerikasse helistama, jättes arve maksmise muidugi teile.

Ka sissetulevaid kõnesid võib CT-0 standardi puhul naabrimees vastu võtta. Samuti on sellel sagedusel peetavad kõned raadioaparaadiga kergesti pealt kuulatavad. Keelatud kaupa muretseda ei tasu, sest peale selle, et häirite teisi, võib elekterside inspektsioon lubamatu standardiga telefoni kasutajale trahvi teha ja seadmetestki ilma jätta.

Uuemad ja meil lubatud juhtmeta telefonide standardid on CT-1 ja CT-2, mis töötavad 900 MHz diapasoonis. Esimene neist töötab analoogliinil, teine digitaalsel. CT-1 on võimalik õige sageduse ülesleidmisel pealt kuulata, CT-2 puhul on see raskem -- kodustes tingimustes peaaegu võimatu. Kõige uuem ja ehk ka suurima perspektiiviga on DECT-standard, mis töötab 1800 MHz diapasoonis.

Juhtmeta telefoni omanik ei saa küll oma aparaati kasutada kõikjal nagu mobiiliomanik, kuid on ikkagi liikumises vabam kui mistahes pika spiraaljuhtmega telefoni äärde aheldatu.

Ruumides enamasti 50 m raadiuses töötavad telefonid sobivad hästi näiteks müügifirmadele, mille töötaja lattu kaupa otsima minnes ei pea klienti ootama panema, vaid võib käigu pealt tema soove täpsustada. Samas võimaldavad juhtmeta telefonid tavaliselgi bürootöötajal kõne ajal teisest toa otsast vajalikku paberit tuua või koridoris jalutades kõikidele otsijatele kättesaadav olla.

Väljas vaba nähtavuse korral töötavad traadita telefonid üldjuhul 300 m raadiuses, mis tähendab, et Lasnamäe betoonmajade vahel on tööpiirkond kindlasti lubatust väiksem. Piiratud tegevusraadius on kehtestatud eel-kõige seepärast, et tiheda asustusega linnas ei hakkaks telefonid üksteist segama. Kui keegi ütleb, et tema müüb traadita telefoniaparaati, mis õues töötab näiteks viie kilomeetri raadiuses, siis on selge, et ta müüb keelatud kaupa või lihtsalt valetab.

Et levipiirkonna lõpp ei saabuks halva üllatusena, annab telefon omanikule piirkonna nõrgaks jäämisest piiksuga teada. Osa aparaate katkestavad side samal kohal, kus kõne peetakse. Mõned telefonitüübid aga ei luba kahte sammu edasi astuda -- kui pärast hoiatussignaali jäädakse rahulikult seisma, siis side säilib.

Osal traadita telefoni tüüpidel on võimalik ühte tugijaama programmeerida mitu kõnetoru. Nii võib kodus olla teil oma telefonitoru, kaasal oma ja lastel neile kuuluv.

Ühte baasjaama registreeritud kõnetorude abil saab omavahel rääkida nagu tavalise sisetelefoniga. Igalt telefonitorult saab välja helistada ning sissetulevad kõned annavad endast märku vastavalt sellele, kuidas on registreeritud. Helisema võib panna korraga kõik torud või ka ainult ühe, et sealt kõne vajalikule inimesele suunata.

Olemas on ka vastupidine võimalus -- ühte toru saab registreerida mitme tugijaama külge. Kui kodus on üks tugijaam ja tööl teine, siis võite hommikul tööle minnes toru taskusse pista ja õhtul koju tulles taas kaasa võtta. Nii ei saa keegi teine teie telefonilt helistada.

Kui firmas on kümme inimest, kel kõigil näpus traadita telefonid, siis nõupidamisel võib selline olukord paksu pahandust tekitada ja tähtsa koosoleku sootuks untsu ajada. Olukorras, kus telefonihelin on kohatu, annab sissetulevast kõnest märku vibraator või märgutuli. Telefoniomanikul jääb siis endal võimalus olukorda hinnata ja otsustada, kas võtta kõne vastu või mitte.

Kui telefoniühendus on tihe ja üks liin pidevalt kinni, võib endale muretseda liittugijaama. Niisugustel jaamadel on kaks välisliini, millega võib siduda kuni kümme telefoni. Sellisel moel tekib väike firmasisene sidesüsteem, kus on samad võimalused, mis teistegi telefonitüüpide puhul -- suunamine, ootele panemine, koputus jne.

Nagu suurel osal tavalistel telefonidel, on ka mõnel traadita telefoni tugijaamal võimalus rääkida telefonitoru käes hoidmata. Numbrivalimis- ja rääkimisvõimalusega tugijaam osutub heaks lahenduseks, kui juhtutakse telefonitoru ära kaotama või katki tegema.

Kui soovite, et teie telefoni ei varastataks või oleks see vargapoisile kasutu mänguasi, siis võib kasutada nn VIP-koodi, mis lubab rääkima hakata alles pärast vastava koodi sisestamist. Kui teil on hirm, et teie kõnesid võidakse pealt kuulata, siis võite osta aparaadi, millele tootja on sisse ehitanud kõnede salastatuse. See annab aparaadiomanikule küll kindlustunde, väga suurt mõtet asjal siiski ei ole.

CT-2 kasutatavat standardit on kodustes tingimustes niigi raske pealt kuulata, peale selle on spetsiaalsed pealtkuulamisaparaadid piisavalt kallid, et keegi suurest uudishimust teie kõnede vastu need ostaks. Kuna side toimub tugijaama ja telefonitoru vahel, siis peab pealtkuulaja olema teie läheduses.

50 meetri pealt kostab inimhääl loomulikul viisilgi ning naabertoas olijal on ka kergem kõrv vastu stepslit panna kui hakata digitaalliinil töötavat traadita telefoni mingite seadmetega pealt kuulama.

Traadita telefoni töövõime säilitamiseks peab omanikul käepärast olema akulaadija. Laadimiskiirus on akulaadijatel erinev: on 15tunniseid, aga ka paaritunniseid.

Aku tervise huvides ei tohi kasutada kiiret laadimismoodust, kus pooltühi aku visatakse mõneks ajaks laadijasse, et siis taas oma kõnesid edasi pidada. Nii käitudes on teie NiCd aku 3--4 kuu pärast läbi.

Uuematel mudelitel on võimalik toiteallikana kasutada ka tavalisi patareisid. Ostmishetkel tavaliselt selle peale ei mõelda, kuid hiljem osutub toidupoest ostetud neljakroonine patarei hõlpsamaks lahenduseks kui mitmeid tunde aega võttev akulaadimine.

Hetkel kuum