Saksamaa liidupanga korralisel istungil jäeti diskonto- ja lombardimäär endiseks, vastavalt kolm ja viis protsenti. Rahaturud olidki sellist otsust oodanud. Ekspertide arvates jäävad intressimäärad mitmeks kuuks samaks. Ei välistata võimalust, et Saksa marga intresside tsüklis on juba põhi saavutatud. Dollari kurss Saksa marga suhtes tõusis seepeale tugeva 1,455ni ehk 11,64 kroonini.
Dollari tõus võib olla ka puhtpsühholoogilist laadi: oodatakse nn dollari aastat.
Dollar tõusis tugevasti jeeni suhtes, üle 106 jeeni, toetatuna 3,77protsendisest tõusust Jaapani aktsiaturul. Nikkei 225-indeks jõudis 20 618 punktini, kust absoluutse rekordini (38 915 punkti 29. detsembril 1989) on siiski veel maad.
Soome marga kurss tõusis õhtupoolikuks 2,661 kroonini, Helsingi börs seevastu langes keskeltläbi 3% 1740 punktini. Rootsi krooni kurss tõusis 1,757 kroonini, Stockholmi börs langes 0,25% 1760 punktini.
Dollari kurss tõusis neljapäevasel suuremahulisel valuutaoksjonil (käive 116,66 miljonit dollarit) 21 rubla 4661 rublani dollar.
Dollarite nõudlus oli 41 miljoni võrra pakkumusest suurem, sama suure osa pani müüki keskpank oma varudest, et nõudlust ja pakkumust tasakaalustada. Hilisemal valuutaturul langes rubla veel mõned punktid, 4665--4672ni. Venemaa majandusminister Jevgeni Jassin ütles, et kui poole aasta pärast on võitlus inflatsiooniga tulemusi andnud ning valuutaturg on stabiilne, kaob vajadus nn rubla koridori järele. Detsembris alaneski Venemaa inflatsioon 3,2 protsendini, novembris oli inflatsioon 4,5 protsenti. Rubla koridor on 1. juulini 1996 fikseeritud 4550--5150 rubla dollari eest, mida keskpank hoiab kogu oma jõu ja nõuga.
Kulla 4. jaanuari pärastlõunane fiksing oli 394,25 dollarit untsilt ehk umbes seitse dollarit rohkem kui eelmise aasta lõpus. Saksamaa erainvestorid ostavad kulda kangide ja müntidena, sest enne Euroopa rahaliitu pidavat valitsema mõningane ebakindlus. Ka ?veitsi frank on soositud investeerimisobjekt, teatab Reuter.