Jaanuaris hakkab Eesti Pank noteerima Talibori ja Talibidi
10. jaanuaril hakkab Eesti Pank noteerima Eesti pankadevahelist laenuintressi Talibor (Tallinn Interbank Offered Rate) ja Eesti pankadevahelist hoiuseintressi Talibid (Tallinn Interbank Bid Rate).
Pankadevahelise rahaturu intressid on maailmas väga levinud rahaturu indikaatorid. Nad näitavad pankadevahelise laenu- ja hoiuseturu keskmisi intresse, iseloomustades nii ka riigi rahaturu üldist seisundit ning arengutendentse. Arenenud rahaturgude puhul kasutatakse neid ka näiteks ettevõtlusele antavate laenude intresside määramisel.
Meil seni sellised indikaatorid puudusid ja see oli üks raskendav asjaolu Eesti rahaturu toime selgitamisel ning välisinvestorite veenmisel siinse rahaturu stabiilsuses.
Talibori ja Talibidi loomisega aitab keskpank välisinvestoritel Eesti rahaturul toimuvat neile arusaadavasse mõistete süsteemi viia. Teine oluline taotlus on luua järjekordne turgu arendav mehhanism enne, kui selleks on lootusetult hilja. Seda enam, et turul on juba olemas märgatav nõudlus Talibori ja Talibidi järele.
Kui eelnev jutt oli sellest, et näiteks pankadevaheline laenuintress võiks olla alusintressiks laenude andmisel, siis Eestis ei pruugi see otsekohe siiski nii minna. Eriti pikema tähtajaga pankadevaheline laenuturg on siin veel üsna õhuke. Meil on siisk lootus ja kogemus, et taolised ositi ennetavad sammud aitavad üsna tublisti turusuhete arengule kaasa.
Talibori ja Talibidi noteerivateks pankadeks on välja valitud viis pankadevahelisel rahaturul domineerivat panka. Nende nimekiri võib nii turujaotuse tulemusel kui ka muudel asjaoludel muutuda. Igal kolmapäeval annavad nad oma pankadevahelise laenu- ja hoiuseintresside pakkumused Eesti Panka. Meie omakorda jätame kõrvale suurima ja vähima pakkumuse, ülejäänutest võtame keskmise. Intressid fikseeritakse igal kolmapäeval kell 11.00. Kell 12.00 peavad need olema juba Eesti Panga Reutersi leheküljel ESTL.
Esialgu piirdume ühenädalase, ühekuulise ja kolmekuise kuni ühe miljoni kroonise laenu või hoiuse Talibori ning Talibidi noteerimisega. Rohkemat ei kannata meie praegune pankadevaheline rahaturg välja. Kui jõuame sinnamaani, hakkame ka pikemateks perioodideks intresse noteerima.
Millal hakkavad Talibor ja Talibid laenuturule mõju avaldama, pole hetkel veel selge. Täpset päeva ja kellaaega ei oska praegu keegi ennustada. Aga kogu mõjumehhanismi kujutab Eesti Pank ette umbes nii: kõigepealt ühtlustuvad noteerivate pankade omavaheliste laenude ja hoiuste intressid.
Noteerimisreeglid näevad ette, et noteerivate pankade noteeritavate perioodide laenu- ja hoiuseintressid pankadevahelisel turul ei tohi noteeringutest üle 1% erineda.
Kuivõrd noteerivad pangad on pankadevahelise turu kujundajad, peaksid ka teised pangad peatselt neid noteeringuid jälgima hakkama.
Ilmselt pärast pankadevahelise turu ühtlustumist hakkavad Talibori ja Talibidi noteeringud mõjutama ka kuni ühe miljoni krooniste ning ühenädalase, ühekuuse ja kolmekuuse tähtajaga pankadest välja antavate laenude ja sisse võetavate hoiuste intresse.
Üsna kindel on, et kolmekuune Talibor saab mingil konkreetsel hetkel kõikuva intressiga laenude andmisel intressi määramise aluseks. Millal see kõik täpselt juhtub, seda näitab tulevik.