16. jaanuar 1996
Jaga lugu:

Eluasemelaenu unistus täitub

Noore pere laenuks riigieelarvest eraldatud 15 miljonit krooni laenati välja eluruumide ehituseks või poolelioleva ehituse lõpetamiseks. Kuna riigi poolt eraldatud summa oli Eesti mastaapide jaoks tühiselt väike, kitsendati laenu andmist vaid alla 30aastastele noortele pereinimestele. Lisandusid ka kitsendused laenu väljastanud pankade poolt.

Tänu Ühispanga rohketele filiaalidele väljaspool Tallinnat, olid noore pere laenu saamisel eelisolukorras väikelinnad, mille elanikud said laenutaotluste esitamisel kahenädalase edumaa tallinlaste ees. Sellele vaatamata jagati ligi 30 protsenti kogu laenusummast Tallinna ja Harju maakonna laenutaotlejate vahel.

Kuna taotluste esitamise protsess oli raha vähesusest tingituna lühiajaline, said finantsabi vaid juba ehitust alustanud või remonti teha soovijad.

Noore pere laen oli vaid ühekordne projekt. Juba aasta aega on Eesti eluasemefond valmistanud ette aga uut eluasemelaenu projekti, mis on tunduvalt laiahaardelisem, kui seda oli noore pere laen.

Eluasemefondi direktori Jüri Lukase sõnul peeti uue eluaseme projekti käivitamiseks läbirääkimisi vaid maailmapangaga, mis oli nõus laenu andma. 1994. aasta lõpust on maailmapanga esindajad tutvunud Eesti oludega. Nüüd on alanud laenu protseduuriline ettevalmistamine, räägib Lukas.

Maailmapangaga on peetud läbirääkimisi 15 miljoni dollari saamiseks, millele lisandub garantiina kuni 30 protsenti laenu kogusummast Eesti valitsuselt. Sellisel moel jääks riik eraeluaseme turu kaudseks suunajaks, mitte otseseks reguleerijaks, selgitab maailmapanga elamumajanduse arendamise programmi meediakonsultant Indrek Treufeldt.

Ettevalmistatava laenu kogumaht on umbes 220 miljonit Eesti krooni ja seda hakataks väljastama kuni 17 aastaks laenuintressiga 12--14 protsenti. Jüri Lukas loodab, et laen käivitub lõpptarbijale veel sellel aastal.

Täpsematest laenutingimustest on vara rääkida seni, kuni on alla kirjutamata laenuleping Eesti riigi ja maailmapanga vahel. «Maailmapanga eesmärgiks pole mitte ühekordse laenu andmine,» selgitab Lukas. «Maailmapank ja Eesti riik soovivad, et kavandatav laen saaks katalüsaatoriks protsessidele, mis aitaksid leida ka edaspidi resursse elutingimuste parandamiseks.»

Eluasemefondi soov on kujundada välja normaalne elamuturg. Jüri Lukase hinnangul on kõige vähem valmis elamistingimuste parandamisse investeerima korruselamute elanikud, keda on paraku kõige enam ja kelle elamistingimused on kõige kehvemad.

Elamuühistul, kuhu kuulub mitukümmend leibkonda, on küllaltki keeruline saada kõik ühistu liikmed nõusse hoonet haldama ja võtma laenu rekonstrueerimiseks. Vastutuse mõiste on arusaadavam eramute ja ridaelamute omanikel, kes on laenu võtmiseks enam ettevalmistatud. Käivituv laen on Jüri Lukase sõnul suunatud siiski suures osas ühistutele.

Olukord on parem maakondades, kus ühistud on väiksemad ja inimesed omavahel tuttavad. Näiteks Rakvere linnavaraameti haldusosakonna juhataja Ain Rõngi sõnul on rakverelased juba saanud laenu võtmise kogemuse soojusmõõtjate ja soojussõlmede paigaldamise laenu näol. Ta lisab, et mitmed ühistud on käinud küsimas laenu ka majade soojustamiseks ja katuste remondiks, kuid sellist laenu pole linnal veel võimalik anda.

«Kuna Eestis kullauku pole, tuleb võtta laenu, sest eluaseme soetamise ja remondi valdkond on majanduslikult väga aeglaselt tasuv,» kinnitab Jüri Lukas.

Jaga lugu:
Hetkel kuum