13 veebruar 1996

Vägikaikavedu akna tõttu

Kuid kestnud vaidluse tellija ja tööde teostaja vahel oleks olematuks teinud põhjalik leping

Lasnamäe tornelamus elav korteriperenaine on kuude kaupa vedanud vägikaigast firmaga Vesmont, kellelt ta oktoobrikuus tellis plastaknad ja nende paigalduse.

Lasnamäel neljatoalises korteris elav Rea Kuldkepp esitas 17. oktoobril firmale Vesmont plastakende tellimuse. 13. novembril ette pandud akende väljanägemine tellijat ei rahuldanud, kuna lengi ja seina vahelisest kahe sõrme laiusest praost välja paistev makrofleks ning aknapõskedele ulatuvad näotud metallribad lõpetatud töö muljet ei jätnud.

Tööd tellides 70% paigalduse maksumusest tasunud Kuldkepp vaidlustas enne ülejäänud 30 protsendi maksmist tööde lõpetatuse. Firmast Vesmont põhjendati olukorda sellega, et metallribade ja makrofleksi peitmine akende paigaldamise hulka ei kuulu ning viimistlust klient ei tellinud. «See on nagu operatsioon, kus patsiendil lõigatakse magu, aga kõhtu kinni ei õmmelda,» oli Kuldkepp hämmeldunud.

Nõu ja abi läks rahulolematu klient saama tarbijakaitseametist, kus oldi seisukohal, et tegemist on pooliku tööga. «See töö oli lõpetamata,» väitis kindlalt tarbijakaitseameti talituse juhataja Peeter Ühtegi ka ajakirjanikule. «Tarbija ei teadnud, et makstud raha eest tehakse töö vaid teatud maani.»

Hiljem sai klient teada, et akende paigaldamisel oleks saanud kasutada kaht tehnoloogiat -- nähajäävaid näotuid metallribasid või lengist otse betooni minevaid polte. Sedagi informatsiooni oleks klient tahtnud kuulda enne tööde algust.

Puuduliku informatsiooni edastamises töid teostanud firma end süüdi ei tunne. Esmakordselt sellist teenust telliv klient aga ei tulnud selle pealegi, et küsida, mida täpselt tähendab akende paigaldus. «Eeldan, et mind informeeritakse kõigest, mis tellitud tööga kaasneb,» lausub Kuldkepp.

Mõlemale vaidluspoolele aja- ja energiakulukaks osutunud vägikaikavedu oleks olemata olnud, kui tellimuse täitmiseks oleks sõlmitud leping. «On minu lollus, et ma lepingut ei osanud nõuda,» on klient nüüd targem. «Arvasin, et tellimiskiri on paber, millest piisab.»

Vesmonti direktori Jevgeni Sevtsenko väitel pakuti kliendile lepingut, mida vastu ei võetud. «Kui mängus on nii suured summad, oleksin igast pakutud lepingust kinni haaranud,» kommenteerib Kuldkepp ligi 40 000kroonist väljaminekut.

Sevtsenko sõnul sõlmib firma Vesmont eraisikuga kirjaliku lepingu juhul, kui viimane seda soovib. «Suusõnaline leping on ka leping,» nendib ta. «Et maksimaalselt teenindada, võtame tellimusi ka näiteks telefoni teel.»

Mitmete teiste analoogset teenust pakkuvate firmade müügijuhid tõdevad, et ehkki suuline leping on leping, nemad seda üldjuhul ei praktiseeri. «Väiketellijaga ei julge riskida, tal pole oma nime pärast vaja muretseda,» seisab firma huvide eest ASi Itiplast müügijuht Tauno Timmermaa.

Kuigi Timmermaa sõnul lepingus töid ei lahata, on neil kliendile ette näidata paber, mis sisaldab tööde loetelu ja hinnapakkumuses esitatud hindade selgitust. Nemadki on targemaks saanud varasemast kogemusest, kus aken tuli paigaldada äravajunud aknaauku ja loodi pandud korralikult käiva akna ning seina vahele jäid avad. «Klient nõudis, et avad likvideeritaks,» meenutab Timmermaa, «kuid terrasiitkrohviga majal oleks parandus jäänud näha.»

Tookordne arusaamatus lahenes Itiplastil siiski vastastikusel kokkuleppel ja firma pääses terve maja ülekrohvimisest, piirdudes liistude panemisega akna vahele.

ASi Fasal Balti müügijuhi Mikk-Jaan Miku sõnul peab firma selgitama kliendile, mida töö sisaldab. «Suuline jutt peab olema lõpuni räägitud,» rõhutab Mikk, kellel pole eratellijatega probleeme olnud.

Lisaks täpselt määratletud tööde loetelule oleks leping vältinud muidki tekkinud vaidlusküsimusi. Novembris töömeeste poolt lõhutud klaaspakett oli veebruari teisel nädalal veel välja vahetamata.

Samuti oli kliendi jaoks üllatus arvel märgitud aknalaudade paigalduseks kulunud 36 tundi. «Minu arvestuse järgi tegid töömehed ca 23 tundi tööd,» on Kuldkepp üllatunud. «Ei tea, kas oleks pidanud töö alguses ja lõpus allkirju võtma.»

Firmast põhjendati kliendile, et summa sisse arvatakse ka varustaja ja töödejuhataja töötunnid, samuti aeg, mis kulub töömehel kontorist objektile jõudmiseks.

Lisaks arusaamatustele kohustuste piiritlemisel, tähtaegadest kinnipidamisel, töötundide kokkuarvutamisel on klient leidnud ebatäpsusi paberite ja kviitungite vormistamisel. Tellimiskiri kannab numbrit 98, üks kviitung viitab tellimislehele nr 100; aknalaudade paigaldamise arve sätestab maksetingimuseks arve tasumise kolme päeva jooksul pärast paigaldamist, nähes ette 0,5% viivist iga hilinetud päeva kohta. Aknalaudade paigaldamine lõpetati 11. detsembril, arve on välja kirjutatud aga alles 27. detsembril -- seega 16 päeva pärast paigaldamist, mis teeb võimatuks maksetingimuste täitmise.

Ilmselt ei jää osapooltel üle muud, kui jõuda kompromissile nii tööde teostamise kui tasumise osas, kuid vaevalt läheb klient enam firmasse, kes tekitanud nii palju peavalu. Ja kas firmagi tahab teinekord enam lepinguta tellijat teenindada.

Hetkel kuum