Tootmisettevõtted lasevad lahti suurel hulgal oskustöölisi

Suurim arv töölisi vabaneb lähiajal RASist Ookean, mille likvideerimise korral jääb tööta lisaks juba vabastatud 800 inimesele veel 1200 inimest.

Marju Reinu sõnul on Ookean esitanud Tallinna tööhõiveametile andmed ligemale 800 töökohta otsiva töölise kohta.

Samuti otsib Tallinna tööhõiveameti kaudu tööd kokku sadakond töötajat RASist Liviko ja ASist Eesti Tubakas, kelle läbimüük on viimase kuu aja jooksul seoses aktiisi tõusuga järsult vähenenud. Mõlemapoolse leppe alusel on töölt vabastatud 70 vesivarustuse ja sanitaartehnikaga tegeleva ASi Brunland töötajat.

«Kui oleks praegu võtta 15 miljonit USA dollarit, jääks ketrusvabrikusse vaid sada töölist,» kinnitab Virkebau. «Õnneks või õnnetuseks seda raha pole.»

Narvas lisab pingeid RE Eesti Energia kavatsus hakata energeetikaettevõtteid efektiivsemalt majandama ja vaadata seoses sellega üle kokkuhoiuvõimalused. Eesti Energia personaliosakonna juht Aivo Liksor ei osanud öelda, paljud Balti Elektrijaama (1575 inimest) ja Eesti Elektrijaama (1230 inimest) töötajaid seoses sellega koondatakse. Tema sõnul on elektri tootmine 1992. aastast alates vähenenud, aga töötajaskonna vähenemine pole sellega kaasas käinud.

Tartu ülikooli majandusteeoria õppejõud Raul Eamets hindab reaalset tööpuudust Eestis 9--10 protsendile. Tema sõnul on selline näitaja küllaltki kõrge ja vastab keskmisele Euroopa tasemele. «Julgen arvata, et plahvatuslikku tööpuudust sellel aastal ei teki,» lausus Eamets.

Töötajate koondamine suurtes keskustes üldist tööpuuduse taset ei mõjuta, ütles Eamets. Ta lausus, et tunduvalt suurem probleem on erinevused Eesti eri piirkondade tööhõives. Eriti ärev on olukord Eametsa sõnul Viljandis, kus majandustegevus on sama hästi kui seiskunud.

Mõisakülas ASile Moygashel kuuluva kudumistsehhi mitukümmend töötajat on sundpuhkusel juba möödunud aasta oktoobrist, kuna linasele ja süneetilisele kangale ei jätku turgu. Moygasheli kudumistsehh on üks suuremaid tööandjaid selles väikelinnas. Firma direktori Priit Karjuse sõnul saab seadusega ettenähtud sundpuhkuse aeg aprilli alguses läbi ja kui ei õnnestu leida müügivõimalusi, tuleb töötajad lahti lasta.

Raul Eamets ütles, et isegi kui vähemarenenud piirkondadele teha maksusoodustusi, jääb ettevõtluse areng seal pidama kvalifitseeritud tööjõu puudumise taha.

Tallinna tööhõiveameti direktor Marju Rein avaldas kahetsust, et riik pole selleks aastaks oluliselt suurendanud töötute ümberõppele määratud raha, kuigi on näha tööpuuduse suurenemist.

1996. aastaks on ümberõppe jaoks ette nähtud 6 miljonit krooni, eelmisel aastal oli see summa umbes 5 miljonit. Ümberõpet ei saa Reinu sõnul kõigile korraldada, sest töötute hulgas on palju üksnes vene keelt oskavaid daame, kes peavad enne eesti keelt õppima. Samuti on kolmandik selliseid tööotsijaid, kes pole ümberõppest huvitatud ega suuda uut eriala omandada.