26. veebruar 1996
Jaga lugu:

Kultuurifond nõuab Eesti Loto kultuuriloosi turult kõrvaldamist

Tallinna linnakohtule esitatud hagiavalduses viitab Eesti kultuurifond asjaolule, et patendiamet registreeris eelmise aasta septembris fondi nimele kaubamärgi «Kultuuriloto» loteriide korraldamiseks.

Kaubamärgiseadus sätestab, et kaubamärgi valdajal on õigus keelata talle kuuluva kaubamärgi kasutamine sarnaste kaupade puhul.

Kõnealusel juhul juhul peab fond kaubamärki omava kultuurilotoga sarnaseks kaubaks kultuuriloosi, mida annavad välja RAS Eesti Loto ja kultuurkapital. Kultuurifondi direktor Jossif Eidelkind ütles hagi kommenteerides, et fond kulutas hiljuti kultuuriloto reklaamimiseks 300 000 krooni.

Raadioeetri kaudu reklaamides on aga tarbijal raske vahet teha, kas reklaamitakse kultuurilotot või hoopis kultuuriloosi, märkis ta.

Kultuurifond kui hageja leiab, et RAS Eesti Loto oleks pidanud kultuuriloosi väljaandmiseks hankima fondilt loa. Küsimusele loa võimaliku hinna kohta vastas Eidelkind: «See on läbirääkimiste küsimus.»

Hagiavalduses palutakse kohtul nõuda RASilt Eesti Loto kultuurifondi õigusi rikkuva tegevuse lõpetamist ja hagi tagatisena kultuuriloosi piletite käibelt kõrvaldamist.

Eesti Loto peadirektor Sven Kolga kinnitas, et ametlikke teid pidi pole kultuurifondi hagiavaldus temani jõudnud. Ka ei ole Kolga väitel Eesti Lotosse saabunud kohtukutset.

Sven Kolga tõdes, et Eesti Loto ei ole tegelikult kultuuriloosi hoidja, sest sellekohase litsentsi on rahandusministeerium välja andnud hoopis kultuurkapitalile. Eesti Lotot seob kultuurkapitaliga leping, mille kohaselt läheb enam kui 19 protsenti kultuuriloosi tuludest otse kultuurkapitalile.

Kolga avaldas arvamust, et sarnaste nimedega loteriide teket peaks ära hoidma rahandusministeerium, kelle kohustuste hulka kuulub litsentside väljaandmine ja korraldatavate loteriide registreerimine.

Kolga sõnul on ka Eesti Loto analoogse probleemi ees. Ühel ajal Eesti Loto väljaantava Bingo lotoga on turul ka Play-TV poolt väljaantav TV-Bingo loterii, mille litsents on Tartu Vanemuise käes.

Sellega seoses oli Kolga nõus kultuurifondi juhtide väitega, et Eesti lototurg vajab korrastamist. «Kõige suuremas segaduses on lotomängijad,» nentis Sven Kolga.

Kultuurifond pöördus kõnealuse probleemiga ka konkurentsiameti poole. Konkurentsiameti peadirektori Peeter Tammistu allkirja kandvas vastuses on öeldud, et konkurentsiseadus «ei reguleeri kaubamärkide kaitsega seoses tekkivaid suhteid niivõrd, kuivõrd neid suhteid reguleeritakse teiste seadustega, antud juhul kaubamärgiseadusega».

Sellest kirjast ajendatuna kultuurifond kohtu poole pöörduski. Kriminaalseadustiku kohaselt karistatakse registreeritud kaubamärgi omaniku ainuõiguse tahtliku rikkumise eest rahatrahvi või arestiga.

Kohus hakkab kultuurifondi hagiavaldust arutama 21. märtsil.

Jaga lugu:
Hetkel kuum