• OMX Baltic−0,05%291,07
  • OMX Riga−0,26%883,16
  • OMX Tallinn−0,02%1 848,52
  • OMX Vilnius−0,32%1 132,3
  • S&P 5000,08%5 667,56
  • DOW 300,08%41 985,35
  • Nasdaq 0,52%17 784,05
  • FTSE 100−0,63%8 646,79
  • Nikkei 225−0,2%37 677,06
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,85
  • OMX Baltic−0,05%291,07
  • OMX Riga−0,26%883,16
  • OMX Tallinn−0,02%1 848,52
  • OMX Vilnius−0,32%1 132,3
  • S&P 5000,08%5 667,56
  • DOW 300,08%41 985,35
  • Nasdaq 0,52%17 784,05
  • FTSE 100−0,63%8 646,79
  • Nikkei 225−0,2%37 677,06
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,85
  • 28.02.96, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ajalehe roll Internetis ebaselge

The New York Timesi andmetel ei osanud sel nädalal alanud elektroonilise ajakirjanduse konverentsile kogunenud delegaatidest keegi vastata küsimusele, milline on online-ajakirjanduse tulevik.
«See meenutab olukorda, kus pime juhib pimedat, sest mitte keegi meist ei tea, kuidas asjad kujunevad,» ütles Clickshare/Newshare Corp president Bill Densmore.
Samas ei söanda keegi ka Internetist kõrvale jääda, sest Internetil on tulevik, kinnitavad arvutisideeksperdid.
USA riiklikus ajalehtede assotsiatsioonis on registreeritud 162 ajalehte, millel on elektroonilised leheküljed Webis. See on kolm korda suurem arv kui 1994. aastal.
Ajakirjandusmaailma liidritest on Internetis muu hulgas loetavad The Wall Street Journal, The New York Times ja The Chicago Tribune.
Ajalehti kihutab Internetti hirm ja ahnus, ütles meediakonsultant John F. Kelsey. Hirm tuleneb kartusest kaotada turuosa ja reklaamiandjad ning ahnus sellest, et kui leiutatakse süsteem, mis korrektselt arvestab ja jagab kategooriatesse ajalehtede Interneti kaudu lugejad, siis avab see järjest suuremad võimalused sihtotstarbeliseks reklaamiks.
Eksisteerib kaks peamist barjääri, mis takistavad online-ajalehtedel suurteks kasumitoojateks muutuda.
Esiteks on online-teenuste kasutajate arv suhteliselt väike, võrreldes paberile trükitud väljaannete-ajalehtede lugejaskonnaga.
Teiseks takistuseks on Interneti esimene reegel: kogu informatsioon on põhimõtteliselt tasuta.
Inimesed maksavad telefonikompaniidele telefoniliinide kasutamise eest ja neid Internetiga ühendavatele kompaniidele side võimaldamise eest, kuid katsed panna inimesed informatsiooni eest raha maksma on seni liiva jooksnud.
Sarnaselt praegusele süsteemile, kus ajalehe kirjastamise kulud maksavad kolme neljandiku ulatuses kinni reklaamiandjad, loodavad kirjastajad WWWs, et nende Internetis olemise maksavad samuti kinni reklaamiandjad.
Ajalehekirjastajate andmel kulutasid firmad möödunud aastal online-reklaamile 55 miljonit Ameerika dollarit ning 2000. aastaks võib see summa ulatuda isegi kuni 5 miljardi dollarini.
Reklaamiraha võimaldab firmale kaubamärgi või muu sümboli esitamise ajalehe Webi leheküljel ning ühe klõpsatusega hiirel on võimalik minna kompanii reklaamileheküljele.
Dollaritevoolu on seni kahjuks ohjeldanud usaldusväärse süsteemi puudumine arvestuse pidamisel reklaami tarbijate ja kasutajate üle. BNS

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele