Sõgeli sõnul saab riik alates loa jõustumisest rakendada STV suhtes vajalikke sanktsioone, kui ta peaks rikkuma näiteks keele- või autorikaitseseaduse punkte.
Sõgel kinnitas, et legaliseerides illegaalselt tegutseva firma tegevuse, saab seadusega hakkata kontrollima tema võimalikku illegaalset tegevust.
«See on vahend, et nende (STV -- toim) tegevust reguleerida,» kommenteeris Sõgel loa andmise põhjusi. Küsimusele, kas STV-le loa andmise taga võivad olla poliitilised motiivid, kuna selle vaatajate seas on väga palju venekeelseid, vastas Sõgel, et selline faktor ei tõusnud komisjoni arutlustes esile, küll aga võis sellest olla juttu väljaspool komisjoni istungit.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ringhäälinguluba jõustub kultuuriministri Jaak Alliku käskkirjaga ja selle eelnõu on praegu ettevalmistamisel. Ministril on aega oma seisukoht esitada kolme kuu jooksul.
Konkursi teise osaleja, Tallinna Kaabeltelevisiooni tegevdirektor Margus Üürike ütles, et komisjoni otsus võib olla mõjutatud vene poliitikute survest.
Tema sõnul on arusaamatu, kuidas antakse litsents firmale, kes on rikkunud seadusi, selleks, et ta enam seadust ei rikuks.
Üürike rääkis, et STV on oma võrgud pannud paljudesse majadesse üles ilma omaniku loata ja viinud järjekindlalt rivist välja majade kollektiivantenne, selleks et maja omanikud liituks STV võrguga.
Samuti ei vasta Üürikese sõnul STV võrgud tehnilistele nõudmistele. Võrgu kaablid on osal juhtudel olnud läbi põimunud elektrikaablitega, mistõttu nad on voolu all, märkis ta.
STV edastatavate teleprogrammide sisu pidi olema kas illegaalne või on ostetud mõne programmi litsents, mis annab õiguse näidata neid väiksemale hulgale vaatajatele, kui neid STV tegelikult näitab, lausus Üürike.
Ligi 20 000 Tallinna elanikule televisiooniprogramme edastava STV asepresidendi Raivo Mihkelsoo väitel ei pea Üürikese väited paika. Ta toob näiteks satelliitteleprogrammi MTV edastamise STV võrgus, öeldes, et nad on ostnud selle programmi litsentsi peaaegu 18 000 vaataja peale. Alusetu on ka süüdistus, nagu näitaks STV oma võrgus piraatselt mängufilme, millest mõned alles kinos jooksevad, lisas Mihkelsoo.
«Maksame filmide pealt tasu Eesti autorikaitse ühingule ja filme vahendanud firmadele,» lausub Mihkelsoo. Ühe filme müüva firmana toob Mihkelsoo välja firma Asbeki.