Levicom tahab saada teiseks Eesti telekommunikatsiooniäris

Levicomi kuulub kokku seitse telekommunikatsiooniäriga seotud firmat. Nende hulgas Eestis, Lätis, Leedus ja Venemaal tegutsev Eesti suurimate mobiiltelefonide müüjate hulka kuuluv Levi & KuTo, mobiilsideoperaator Ritabell, telekommunikatsioonialaseid teenuseid pakkuv Eesti Telag ja Tallinna Kaabeltelevisioon. Kontserni kogu netokäive ulatus eelmisel aastal 150 miljoni Eesti kroonini. Sellel aastal peaks aga käive tänu mitmete projektide käivitumisele mitmekordistuma.

Saada operaatoriks number kaks Eesti telekommunikatsiooniturul. Oma tegevust oleme laiendanud Eestist väljapoole, et muutuda atraktiivseks investoritele, kellele meeldivad ainult suured ja veel kord suured firmad.

Kahtlemata see nii on, sest kogu tootmine maailmas muutub üha infomahukamaks. Näiteks selle sama mobiiltelefoni hinnast moodustavad osad ainult 100 dollarit, ülejäänud on kõik aga oskusteave. Eesti riigi ülesanne on kiiresti aru saada sellest, kuhu ühiskond praegu liikumas on. Vaieldakse selle üle, kust ühiskond ära liikunud on. Keegi ei julge öelda seda, et Eesti rahva tulevikule mõtleks see valitsus, kes põllumajanduse homsest ära keelaks.

Lepingut rikkumata saab sõita mööda väga laia teed. Vasakul pool ääres aetakse kõrgeks firma äriväärtus. Mida tugevamaks nad monopoli ajavad, seda suurem on firma müügiväärtus. Teisel pool ääres sõites luuakse Eestis infrastruktuur, mis on vajalik ka riigile, säilitades samal ajal kasumi.

Kas Eesti Telefon on õige hinnaga müüdud, on samuti küsitav. Väidan, et ta on müüdud vale hinnaga. Kui Eesti Telefoni kasum on sellel aastal umbes 200 miljonit krooni ja kui ta müügi hetkel on hinnatud 400 miljonile, ainult kahe aasta kasumile, siis on ainuke järeldus siin, et Eesti riik on selle muidu käest ära andnud. Telekommunikatsioonifirmasid müüakse hinnaga, mis on kümne aasta kasumi suurusjärgus. Eesti Telefoni tegevuse kohta puudub riigil analüüs, kas nende praegune tegevus on õige. Kui analüüs puudub ja kui teisel omanikul on äriväärtuse tõstmise soov ainuke eesmärk, siis tekib kahtlus, kas firmat arendatakse õiges suunas.

Juba praegu ei piira see leping kohalikku telefonsidet. Suurtes linnades, seda eriti Tallinnas, alustame me fikseeritud ehk nn tavaliste telefoniliinide pakkumisega niipea kui võimalik ja kui oleme küllaldase kaablivõrgu kätte saanud, et asi ära tasuks. Juhul kui seda tehakse kaabeltelevisiooni baasil, on see kahtlemata kasulik.

Tuleviku peale mõeldes ei ole rahvusvaheline telefonside aga nii atraktiivne kui kohalik telefonside. Sellepärast, et seal tekib tulevikus suurem konkurents kui kohalikus võrgus. Viimane on kohtinvesteeringukeskne -- kui sa oled korra kliendi juurde investeerinud, siis sinna keegi teine naljalt ei investeeri. Rahvusvahelist telefonsidet on aga lihtne käima panna ja tulevikus konkurents seal süveneb.