Energeetikaministri nõuniku Giedre Glinskiene sõnul laekuks aktsiisimaksu tõstmisest juba käesoleval aastal 168 miljonit litti. Kütuseliitri hind kallineks seejuures 18 sendi võrra.
Hetkel on bensiiniaktsiis 33 protsenti ning vähemalt 400 litti tonnilt, diislikütuse aktsiis on 25 protsenti ehk vähemalt 190 litti tonni pealt.
Eksperdid suhtuvad kütuseaktsiisi tõstmisesse kriitiliselt. Endine energeetikaminister Albertas ?imenas väidab, et valitsus on taas leidnud võimaluse energiaressursside hinnatõusu maskeerimiseks, põhjendades hinnatõusu vajadusega finantseerida Butinges Nafta terminaali. ?imenase väiteil püütakse varjatult finantseerida eelarvedefitsiiti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Otsusega hoogustuks inflatsioon, kuna kütuse kallinemine toob paratamatult kaasa kaupade ja teenuste kallinemise.
Kütuseaktsiisi tõstmine on aktuaalane ka Lätis, kus valitsus püüab katta riigieelarve 60 miljoni lati suurust defitsiiti.
Läti valitsuse majandus- ja rahanduskomitee kiitis esmaspäeval heaks aktsiisimaksu seaduse parandusettepanekud, mis näevad ette kütuseaktsiisi tõstmise 1. mail.
Valitsuse pressitalituse teatel tõuseb bensiini aktsiis 0,10 latini liitri pealt, diislikütuse aktsiis 0,06 latini liitri pealt.
Samuti on eelnõu kohaselt alates 2001. aasta 1. jaanuarist pliivaba bensiini aktsiis 0,2 latti liitri pealt. Pliid või pliiühendeid sisaldava bensiini aktsiisiks kavandatakse 0,23 latti liitri pealt. Diislikütuse aktsiis tõuseks 0,17 latini.
Pool sõidukikütuse aktsii-sist saadud tuludest laekub riigieelarvesse. 50 protsenti rongidiisli pealt kogutud aktsiisist saab aktsiaselts Läti Raudtee. Teine pool jaotub riikliku maanteedefondi ning kohalike omavalitsuste maanteedefondide vahel.
Rahandusminister Aivars Kreituss prognoosib aktsiisimaksu tõusust riigile täiendavalt 30 miljonit latti, inflatsioon kasvaks ühe protsendipunkti võrra. BNS