• OMX Baltic0,14%290,96
  • OMX Riga−0,02%883,12
  • OMX Tallinn0,14%1 849,81
  • OMX Vilnius0,22%1 134,3
  • S&P 5001,08%5 675,29
  • DOW 300,92%41 964,63
  • Nasdaq 1,41%17 750,79
  • FTSE 100−0,16%8 692,75
  • Nikkei 225−0,25%37 751,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,86
  • OMX Baltic0,14%290,96
  • OMX Riga−0,02%883,12
  • OMX Tallinn0,14%1 849,81
  • OMX Vilnius0,22%1 134,3
  • S&P 5001,08%5 675,29
  • DOW 300,92%41 964,63
  • Nasdaq 1,41%17 750,79
  • FTSE 100−0,16%8 692,75
  • Nikkei 225−0,25%37 751,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,86
  • 15.03.96, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti Pank tahab piirata omavalitsustele laenu andmist

«Viimasel ajal on kiiresti kasvanud kohalike omavalitsuste aktiivsus laenuvõtmisel. Ainuke piirang, mis seejuures kehtib -- säte, et omavalitsus ei tohi kulutada üle 20% oma eelarvest laenude tagasimaksmisele -- on ilmselt ebapiisav tagamaks kontrolli kogu üldvalitsuse finantspositsiooni üle,» kinnitas Eesti Panga president Vahur Kraft.
Valitsuse majandusnõunik Hardo Pajula märkis, et kohaliku omvalitsuse laenu kaudse garandina on Eesti riik. «Kui nüüd näiteks Tallinna linn jätaks välisinvestorile võla tasumata, siis käsitletaks seda kui Eesti riigi pankrotti, mitte aga ainult kui Tallinna linna pankrotti,» lausus ta. Kuivõrd Eesti maksumaksja peaks sel juhul hakkama kinni maksma Tallinna linna kohustusi, siis on ka õigus ja kohustus seda laenuvõtmist pidurdada, rääkis Pajula. «Olukord on tõsine ja siin tuleb mingi piir ette panna,» lisas ta.
Pajula lausus, et omavalitsuste laenude tagasimaksmisaeg kulmineerub paari aasta pärast, langedes sel juhul kokku paljude teiste negatiivsete teguritega. Näitena tõi ta riigi välislaenude põhiosade tagasimaksmise alustamist ning krooni reaalkursi tugevnemisest tuleneva surve suurenemist.
Eesti Pank põhjendas kohalike omavalitsuste laenuvõtmise ohjeldamise vajalikkust liialt suure üld- ja finantsdefitsiidi tekkimisega. Riigi ülddefitsiit on vahe riigi tulude, riiklike välisabide ning kulude ja mittefinantssektori laenude vahel. Finantsdefitsiit on vahe riigi tulude, riikliku välisabi ning kulude vahel. Euroopa komisjoni 1995. aasta majanduspoliitilistes soovitustes on riikidele soovitavaks finantsdefitsiidi piirmääraks kuni 1% riigi sisemajandus kogutoodangust.
Vahur Kraft märkis, et ELis soovitavaks ülempiiriks peetud 1% defitsiit tekib Eestis aastal 2000 juba praegustest laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmisel. Keskpank prognoosib selleks aastaks väikese defitsiidi tekkimist, kusjuures prognoosides pole täiendavaid suuremahulisi laenuvõtmisi arvestatud.
Hetkel on laene võtnud või võtmas enamik Eesti suuremaid linnu. Seni suurimat, 480 miljoni krooni suurust võlakirjaemissiooni kavandab Tallinna linn.
Abilinnapea Tiit Järve rääkis, et enne volikogu otsust võlakirjade emiteerimise kohta käisid dokumendid läbi Eesti Pangast. «Eesti Pank peabki krooni pärast muretsema, aga teda ei huvita, mis Tallinnas muidu juhtub. Ma arvan, et Eesti Pank on kõige targem, aga ma ei usu, et kohalikud mehed on päris idioodid,» lausus Järve.
Eesti Panga arvutuste kohaselt moodustab planeeritav võlakirjaemissioon 25% linna 1996. aasta kuludest, emissiooniga ületatakse juhul, kui üldvalitsuse teised osad samavõrra oma säästusid ei suurenda, Eesti valitsuse IMFi ees võetud kohustus finantsdefitsiidi piirmäära osas mitmekordselt.
Järve lisas, et laenu tagasimaksmisel võib probleeme tekkida ainult juhul, kui riik muudab kehtivat maksuseadustikku.
Konsultatsioonifirma Siar Bossard konsultant Jaak Leimann kiitis heaks Tallinna võlakirjade emissiooni tegemise. «Tallinn on Eestis kõikidest firmadest kokku viimane, kes pankrotti läheb,» lausus ta. «Kuna inflatsioon on aastas 20--30%, siis mina küll ei saa aru Eesti Panga loogikast -- kuna eelarve maht kasvab iga aastaga -- mis siin karta on,» lisas Leimann.
Võru müüs eelmisel aastal 2,5 miljoni krooni eest linna võlakirju Ühispangale. Lisaks on linn võtnud ligi 14 miljoni krooni ulatuses laene linna soojamajanduse rekonstrueerimiseks. Võru aselinnapea Tiit Timpka sõnul on linnal veel sel aastal kavas emiteerida võlakirju.
Ühispank on ostnud ka kaks Põlva linna 2,5 miljoni kroonist viie aastaste võlakirjade emissiooni, käesolevaks aastaks plaanib linn emiteerida võlakirju veel viie miljoni krooni väärtuses.
Pärnu linn emiteeris eelmisel aastal võlakirju 15 miljoni krooni eest, sel aastal plaanitakse 21 miljoni kroonist võlakirja emissiooni.
Abilinnapea Taimi Vilgas: «Eelarvevahendeid investeeringuteks ei ole. Oleme kalkuleerinud, et suudame võla tagasi maksta.»
Haapsalu plaanib 10miljonilist võlakirjaemissiooni. Ilma kukuvad majad kokku. On psüühiline probleem, et osad suudavad võlga taluda ja osad mitte, lausus linnapea Urmas Sukles.
Erand väiksemahulise, aastase 3,7 miljoni kroonise laenuga Ühispangast oli Äripäeva küsitletud linnadest Valga. Linna rahandusameti juhataja Imbi Rõivasepp märkis, et linnavalitsus ei taha jätta pärast sügisesi valimisi võimule tulevale linnavalitsusele üle jõu käivat võlakoormat. Linnavolikogu lükkas võlakirjade emissiooni tagasi.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele