Metamorfoos eraehituse finantseerimisel

Ilmselt on kõik pangad nõus taolise deklareeritud sissetulekuga peredele laenu andma. Iseasi, kui palju on sellise maksevõimega perekondi, kes ei oma veel rahuldavat eluaset.

Oletame, et riik tasub elamuehituseks vajaliku laenuintressi kommertspankadele 50% ulatuses ehk tasudes 9% aastasest intressist, sealjuures arvestusena intressi kogusummalt (intressi summad on tasumisel pangale igakuiselt erinevad, ulatudes 15 000 kroonist makseperioodi alguses 710 kroonini makseperioodi lõpus; esimese aasta intress on 164 509 krooni). Ehituse tellijale muutub olukord tunduvalt soodsamaks, ka keskmine sissetulek võib olla väiksem. Esimese laenuaasta intressisumma kahaneb 82 254 krooni võrra. Igakuine makse langeks sellega umbes 18 540 kroonini, perekonna nõutav minimaalne netosissetulek kuus ühe tulusaaja kohta 12 350 kroonini. See laiendaks tunduvalt tellijate ringi, samuti on pangal võimalik pakkuda muid maksegraafikuid. Riiki aga hirmutab ilmselt tuludest ilmajäämine.

Riigi puhastuluks võib tänu täiendavast ehitusest saadud maksude laekumisele kõige tagasihoidlikumalt arvestada vähemalt 272 000 krooni, mis moodustab üle 50% intressi summast.

Lisandub 109 000 krooni kasutatavat ressurssi sotsiaalfondi kaudu.

Riigil on võimalik toetada elamuehitust kommertslaenu 18protsendilise intressi osalise kinnimaksmisega selliselt, et laenu võtjale jääks tasuda 8--10%.

Taoliste laenude puhul laekuvatest maksudest saaks riik isegi tulu. Kulutusi laenutoetuse korraldamis- ja järelevalvekuludeks teha praktiliselt ei tule -- olemasolevad struktuurid, pangad ja maksuamet, tulevad ülesandega toime.

Eriti perspektiivne on edumeelsemate pankade poolt juurutamisel olev 12% intressiga 10aastase laenutähtajaga elamuehituslaen.

Sellega langeks perekonna aastase laenu tagasimakse suurus koos intressiga võrdse graafiku korral 101 573,60 kroonini.