Tallinna linnaametnikud heitsid ettevõtjaile vaenukinda

Samas eitab Merzin, et linnavolikogu halduskogu otsust lihtsalt takka kiitis: «Kõik objektid arutati ikka ühekaupa läbi ja tehti ka mõned muudatused.» Näiteks sai Sõpruse pst 153 ja Linnu tee 64 eelisostuõiguse AS Kommest Auto ning tühistati otsus müüa Kopli tn 81 asuv krunt Eesti Vesiehituse ASile. «Firmadel on õigus volikogu otsus kohtus vaidlustada,» lisas Merzin.

Tallinna linnavolikogu juristi Tiia Selbergi sõnutsi lähtus volikogu otsuse tegemisel maareformi seaduse § 21 lõikest kolm, riigi- ja munitsipaalmaa erastamisest laekuva raha jaotamise seaduse § 6 ja vabariigi valitsuse 18. detsembri 1995. a määrusest nr 374. Selbergi sõnul ei andnud volikogu küll nõusolekut maa ostueesõigusega erastamiseks, ent hoone kandmiseks kinnistusraamatusse on taotluse esitanutel võimalus seada 90 aastaks hoonestusõigus.

«Pärast hoonestusõiguse seadmist võivad nad järgmisel päeval maa ära osta, aga õige hinnaga,» lisas Tallinna linnavolikogu esimees Koit Kaaristu. Ta on ühel meelel Tallinna kesklinna halduskogu esimehe Sulev Mäeltsemehega, kes leiab, et EVPde eest, 15aastase järelmaksuga ning vaid 20 protsendi tulude laekumise juures linnakassasse on erastamine linnale äärmiselt kahjulik. «Sellega ei toetaks me mingit Eesti tööstust, kui maa muutub edasi-tagasimüügi objektiks,» tõrjus Kaaristu süüdistusi. «Kui praegu erastaksime, siis kahe aasta pärast ei saadaks üldse aru, kus me pead olid. Täna müüksime kollaste kaartidega ja homme paisataks sama maa tegeliku hinnaga turule,» lisas ta.

ASi Matkar juhatuse esimehel Jüri Kuusel jääb linnavolikogu otsust kuuldes süda seisma. «Ma lihtsalt ei usu, kuidas võib nii rumalasti mõelda,» imestas ta, kuuldes Kaaristu kartust, et homme paisataks maa kallima hinnaga turule, «mul on siin ju hooned peal, on suured arenguplaanid, aga praegu ma ei saa midagi teha.» Kuusk ei välista, et ta on sunnitud pöörduma kohtu poole. Linnatarkade otsus paneb imestama ka ASi Harmaron aktsionäri Alvar Ildi, kes soovis erastada Viru hotelli all asuvat maad. Ild leiab, et põhjus, miks volikogu sellise otsuse langetas, on Tallinna linna ja Toompea vahelises vastuolus: «Olukorda kasutatakse kui instrumenti oma huvide kaitsmisel. Tulemas on ju kohalike omavalitsuste valimised ja eks kõik tahavad oma kohale edasi jääda.» Kõige enam maa ostueesõigusega erastamise taotlusi esitanud RET Arengugrupi ASi peadirektor Aivar Rauam ei soovinud linnavolikogu otsust kommenteerida.

«Jääb mulje, et Tallinna linnas puudub maapoliitika ehk maapoliitika puudumine ongi maapoliitika,» sõnas erastamisagentuuri maaerastamisüksuse direktor Mati Meeliste. «Riik on küll maa omanik, aga otsuseid maa üle teevad kõik teised v.a riik ise.» Meeliste hinnangul otsustavad maaküsimuste üle halduskogud ning peagi seadustes tehtavate muudatuste alusel hakkavad ka katastriüksusi riigimaal moodustama omavalitsused. «Riik on jäetud hoopis kõrvale ja see tendents näib süvenevat,» lisas Meeliste. Kuna hoonestusõigus ei tee ettevõtjat veel omanikuks ega anna talle võimalust pikaajalise krediidi taotlemiseks, ei pea Meeliste linnavolikogu poolt välja pakutut just õnnestunuks. «Kui nii väga kardetakse, et ettevõtjad saavad maad liiga odavalt, siis ühel hetkel eesti ettevõtjaid enam polegi,» ei välista Meeliste musta stsenaariumi. Ka halduskogu kurtmine liig väikeste tulude üle, mida linn saaks maa ostueesõigusega erastamisel, ei ole põhjendatud, sest hoonestusõiguse seadmise korral läheb kogu tulu vaid riigile.

Eesti kinnisvarafirmade liit (EKFL) leiab, et reformijad on unustanud maareformi eesmärgi, milleks ei ole ainult maade tagastamine, vaid ennekõike maa erastamine ja selle kiire tsiviilkäibesse viimine. Seni, kuni maad ei osteta ega müüda, ei ole tal ka väärtust. Teisalt jälle ei saa firmad ja isikud tagatise puudumise tõttu krediiti võtta.

EKFLi arvates takistavad maareformi läbiviijad maa käibesse viimist ega ole piisavalt teadvustanud maa käibimise tähtsust. Nende arvamust kinnitab Tallinna kesklinna halduskogu 22. märtsi ja linnavolikogu 4. märtsi otsus mitte nõustuda 28 ärimaa erastamisega.

Linnaametnike põhjendus -- maa erastamine toimub praegu osaliselt EVPde eest, 15aastase järelmaksuga ning linnakassasse laekub tuludest vaid 20%, mistõttu erastamine on linnale kahjulik -- näib EKFLile enam kui kummaline, et mitte öelda -- võhiklik.