Maksuamet on rahul maksulaekumisega

Maksuameti maksude osakonna juhataja Eimar Soolepi sõnul laekus 1995. aasta esimese kolme kuuga üksikisiku tulumaksu 774 miljonit krooni. Selle aasta algusest on seda laekunud pisut üle 1 miljardi krooni, seega 25% võrra rohkem.

Soolep pidas üksikisiku tulumaksu laekumise kasvu põhjuseks palkade tõusu kõrval seda, et maksuamet on asunud aktiivselt sisse nõudma eelmiste makseperioodide võlgasid.

Kalev Järvelille teatel on seetõttu arvestuslikult kaks korda kasvanud üksikisiku tulumaksu võlg. «Kuna 1994. aastani laekus see maks kohalikule omavalitsusele, siis nüüd alles tulevad vanad võlad välja,» selgitas ta.

Järvelille sõnul laekub hästi ka ettevõtete tulumaks, mida on kolme kuuga laekunud 26% aasta peale planeeritust. «Ilmselt on firmad põranda alt välja tulnud,» leidis Järvelill sellele põhjenduse. Ta lisas, et rahule võib jääda käibemaksu laekumisega, kus pole seis tema sõnutsi mitte hiilgav ega ka mitte katastroofiline.

Aktsiisid pole Järvelille sõnul aga mitte nii hästi laekunud, kui loodeti. Paremini on laekunud aktsiisi veini ja konjaki pealt (27% planeeritust). Hästi laekus maksuameti peadirektori sõnutsi tubaka ja õlle aktsiis.

Tolliameti peadirektori Rein Talviku sõnul pole kütuseaktiisi laekunud kolm korda rohkem, nagu planeeriti. «Enne aktiisi tõusu oli Eestis vähemalt kolme kuu kütusetagavara,» põhjendas Talvik ja prognoosis aktsiisilaekumise kasvu aprillis.

Imporditud alkoholi aktsiisi laekumine on Talviku sõnul võrreldes eelmise aasta sama perioodiga neli korda kasvanud, ehkki aktsiis on tõusnud vaid kaks korda.

Kalev Järvelille sõnul moodustavad maksuvõlad eelarve planeeritavast mahust 6%. Võlgnevustest on Järvelille sõnul 15% ajatatud, see tähendab, et nende tasumiseks on maksuamet ja ettevõte koostanud ajagraafiku. Sel aastal on maksuameti kontrolli tulemusena nõutud sisse 52 miljonit krooni maksmata jäänud makse.

Suurimad maksuvõlglased on pankrotistunud Ookean ja Majak, kelle maksuvõlg on vastavalt 78 miljonit ja 17 miljonit krooni. Esikümnesse jääb veel mitu pankrotistunud või kohe pankrotistuvat ettevõtet, nagu Raku sohvoos, AS Narova jt. 1,4 miljonit üksikisiku tulumaksu võlga on politseiametil.

Kalev Järvelille sõnul tahab maksuamet peatähelepanu pöörata käibemaksupettuste väljaselgitamisele ja käibemaksu tagastamise kontrollimisele.

Selleks kavandatakse koostööd kaitsepolitsei, tolliameti ja rahandusministeeriumiga. «Ma ei näe midagi halba selles, kui käibemaksu tagasi petnud firma läheb pankrotti,» ütles Järvelill. «Minu silmis on käibemaksupettus kuritegu ja me läheme selles osas väga rangeks.» Järvelille sõnul tahab maksuamet parandada maksuvõlgade sissenõudmist täitevameti abil.

Käibemaksu pettuste uurimise jaoks ei ole eraldatud spetsiaalset raha, vaid see tehakse Järvelille sõnul hetkel käsutada olevate vahendite arvel ja oma töötajate abil. Aprilli lõpuni kontrollib maksuamet hulgifirmasid, et selgitada välja nende võimalikke käibepettusi.