Müügimaksust

Lõuna-Eestis kogub taas hoogu väitlus müügimaksu kehtestamise üle. Just sellele kohalikule maksule kui eelarve täitjale on panuse hiljuti teinud Antsla ja Valga ning plaanib teha Võru linnavolikogu.

Aasta tagasi oli müügimaks kõneks ka Tartus. Tartu finantsistid rehkendasid, et Tartu suuruse eelarve mahu juures toob müügimaks rohkem tüli kui tulu. Probleemi nähti ka selles, kes on tegelikult see lõpptarbija ja kuidas talle müüdud kaupade ning teenuste maksumus müügihinnas kätte saada. Tartlased ootavad ja vaatavad, kuidas teistel läheb. Näiteks Haapsalul, kus mullu 1. aprillil esimesena Eestis kehtestati müügimaks -- 1% kauba või teenuse hinnast. Haapsalu linnavalitsuse maksuhaldur nendib, et maks andis küll eelarvesse lisatulu, kuid samas laekus üksikisiku tulumaksu vähem ja neil kahel asjal võib olla otsene seos.

Müügimaks mõjutab ettevõtte majandustegevust, sest maksu pealt tuleb veel ka tulumaksu maksta. Haapsalu linnavolikogu oli ettevõtjate kisakoori tõttu sunnitud aasta alguses minema kompromissile ning vähendama müügimaksu poole protsendi võrra. Seadus ütleb, et müügimaksu võib kehtestada kuni 1%. Kohalikke omavalitsusi see ei rahulda ning nad soovivad parlamendilt seaduse muutmist.

Hoopis iseküsimus on, milleks müügimaksust laekuvat raha kasutada. Kui see läheb traditsiooniliselt kohaliku eelarve aukude lappimiseks, ajab see ärimeestel harja veel punasemaks. Teadmine, et raha kulub näiteks tänavate heakorrastamisele, võib müügimaksu ehk vastuvõetavamaks teha.

Valga ärimeeste arvates peaksid omavalitsused maksude tõstmise asemel hoopis toetama ettevõtlikke inimesi. Eriti ääremaadel, kus ettevõtluse käivitamine ja elushoidmine on kulukam kui näiteks Tallinna lähedal.