Maareformi seaduste muutmine jõuab lõpule

Tallinna Pirita linnaosa vanema Kalle Sepa sõnutsi ootavad Pirita ja Merivälja elanikud pikisilmi, et saaks maad erastada. Kui praegustele kasutajatele antakse erastamisel roheline tuli, siis peaks see väga kiiresti edasi minema, on ta kindel.

Nõmmel elav ASi Coca-Cola Joogid peadirektor Ants Kotkas räägib, et oma elamukrundi erastamisega ei ole ta üldse veel algust teinud. Olen sõpradelt kuulnud, kui raske see on ja sellepärast ei ole soovinud sellega alustada, lausub Kotaks.

Ta lubab, et viib elumaja krundi erastamise lõpuni, kui kehtestatakse kindlad reeglid ja tähtajad.

Maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse eelnõu viimane lugemine katkestati eelmisel nädalal.

Riigikogu maaelukomisjoni esimees Ants Käärma sõnul jäi seaduseelnõu vastu võtmata, sest fraktsioonid ei suutnud kokku leppida elamu-, suvila- ja aiamajakruntide sooduserastamisel piirangute jätmise või kaotamise küsimustes.

Enne kolmandat lugemist oli seaduseelnõus kirjas, et Tallinnas asuva krundi puhul korrutatakse maa müügihind koefitsiendiga 0,5 kuni 600 m² ulatuses; Tallinnaga piirnevates valdades, Tartus, Kohtla-Järvel, Narvas ja Pärnus 900 m² ulatuses; teistes linnades 1200 m² ulatuses ja väljaspool linnu kahe hektari ulatuses.

Kalle Sepp räägib, et kui sooduskoefitsiendi kasutamisele seatakse piirangud, siis võib maade erastamine minna väga keeruliseks.

Riigikogu liige Uno Mereste on seisukohal, et piirangute seadmine on vale. Tallinnas on osad krundid suuremad kui 600 m² ja sellepärast võib juhtuda, et mitmed peavad osast koduaiast loobuma, sest nad ei jõua enampakkumise teel krunti erastada, selgitab Mereste.

Individuaalkrundi omanik Mereste kardab, et tänu piirangutele võib osa tema Meriväljal asuvast krundist hakata kuuluma näiteks vene keelt kõnelevale uusrikkale.

Ideoloogiat, mida kasutatakse metsa- ja põllumaa erastamisel, ei saa kasutada linnas elamukruntide puhul, väidab Mereste. Tema kinnitusel on linnas elamukruntide erastamiseks vaja eraldi seadust.

Ants Käärma lausub, et eelmisel nädalal saavutati kompromiss ja ühe krundi ulatuses ei tehta sooduskoefitsiendi kasutamisele mingeid piiranguid.

Seaduseelnõu kohaselt saavad maad ostueesõigusega erastada isikud, kellele on maa antud põliseks kasutamiseks taluseaduse alusel või kellel on õigus maad osta ehitise omanikuna. Kuni 1998. aasta 31. detsembrini on elamu-, suvila- ja aiamajakrundi ning teenindamiseks vajaliku maa müügihinnaks 1993. aasta maa maksustamishind.

Pärast seaduseelnõu jõustumist on kiirematel võimalik oma krunt erastada äärmiselt soodsalt, sest nad võivad maa ostuks kasutada EVPsid ega pea ootama munitsipaali tagastamisotsust.

Pindi Väärtpaberite ASi tegevdirektor Andres Männart ei usu, et eraisikud hakkavad maa erastamiseks EVPsid kokku ostma ja seega EVP-kursi suurt tõusu pole ette näha.

EE Investeeringute ASi ökonomist Margus Järv leiab jälle, et võib tekkida täiendav nõudmine EVPde järele.

Ants Käärma avaldas arvamust, et maa tagastamisprotsess tänu seaduste muutmisele märgatavalt kiiremaks ei lähe. «Maa erastamine muutub aga kindlasti kiiremaks, sest seaduses on mitu sundmehhanismi,» väidab Käärma.

Maa erastamisel on ostjal õigus maa eest tasumisel kasutada järelmaksu. Järelmaksu tähtaeg sõltub maa hinnast. Kui müügihinnaks on 25 000 kuni 300 000 krooni, on järelmaksu pikkuseks viis aastat. Kui hind on kuni 5 miljonit krooni, on järelmaksu pikkuseks kümme aastat, ja kui hind ületab 5 miljonit krooni, siis on järelmaksu pikkuseks kuni 15 aastat.

Maa tagastamise osas on Ants Käärma sõnul uudne see, et õigustatud subjektidest naabrid võivad kokku leppida ja määrata kinnistu piirid vastavalt soovile. Seaduste muutmisega soovitakse kasutusele võtta maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise mõiste.

Käärma lisab, et seadusesse on sisse toodud ka selline mõiste nagu piiratud enampakkumine. Piiratud enampakkumisega saavad valla piires elamumaad osta kuni 30aastaste pered, vähemalt kolme lapsega pered ja inimesed, kes elavad endisele omanikule tagastamisele kuuluvates üürikorterites.

Soodustus on tehtud ka talunikele, kes saavad piiratud enampakkumisel osta maad korduvalt kuni 200 hektarit.

Piiratud enampakkumisel saavad maad osta ka inimesed, kellele riik mingil põhjusel ei tagastanud samas vallas maad, ja need, kellel jäi tagastatav maa looduskaitseala piiridesse.

Uue seaduse kohaselt võib põllumajandusmaad anda senisele kasutajale rendile kuni kümneks aastaks. Kui rentijaid ei ole, korraldatakse avalik enampakkumine.

Seni on maareformi kiire läbiviimise üks peamine takistus olnud ametnikud. Ants Käärma ütleb, et ametnike mõju jääb ka pärast uue seaduse jõustumist. Kui suur mänguruum neile aga antakse, sõltub valitsuse kehtestatavast korrast.

Käärma sõnab, et seadusesse on üritatud sisse kirjutada küllaltki konkreetseid sõnastusi ja käske, mis peaksid aitama ametnike omavolitsemist pärssida.

«Ega me muidugi väga palju ka ei saa ette kirjutada, sest president võib pärast öelda, et me hakkame liiga palju käskima, keelama, pooma ja laskma, ning ei kuuluta seadust välja,» ohkab Käärma.

Pärast maareformiga seotud õigusaktide muutmist suurenevad omavalitsustöötajate kohustused.

Uue seaduse järgi peavad ametnikud seni laekunud avaldused läbi vaatama ja otsuse tegema käesoleva aasta 1. detsembriks. Edaspidi kohustub munitsipaaltöötaja kõik laekunud avaldused läbi vaatama ja otsuse tegema kolme kuu jooksul.

«Otsuse tegemine tähendab aga juba asja käimalükkamist,» on Käärma optimistlik.

Maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduseelnõu peaks autorite sõnul vastu võetud saama järgmisel nädalal.

Mõlemal juhul asi seisab ja erilist vahet ei ole, kas maad soovib saada firma või eraisik, kinnitab Kuusk oma kogemustele tuginedes.

Talumaa tagasisaamiseks olen kõik vajalikud dokumendid esitanud, kuid midagi rohkemat ma selle asja kohta praegu ei tea, ütleb Kuusk.

Rääkides Matkari katsetest kesklinnas maad erastada muutub Kuusk jutukamaks. «Maa erastamise venimise taga seisab kogu minu firma areng. Tervikvarana erastatud objekt on absoluutselt amortiseerunud, kuid ma ei saa sinna enne midagi uut hakata ehitama, kui maa on erastatud,» kurdab Kuusk.

Kuigi seadused on olemas ja asi peaks nagu liikuma, ei ole see tegelikult nii. Kõigest peab ise läbi murdma, jagab Kuusk kogemusi.

Ta ütleb, et kuna ka uue seaduse järgi on linnaosa halduskogul ja linnavolikogul võrdlemisi suur roll maa erastamisel, siis vaevalt see uus seadus tegelikult maareformi kiirendab. Arvan, et sellest ei ole erilist abi, suhtub ta kahtlevalt valitsuse ja riigikogu püüetesse maareformi kiirendada.

Kuuse sõnade kohaselt tuleks reformi kiirendamiseks välistada võimalus, et maa erastamisprotsessi saavad sekkuda instantsid, kes ei ole asjaga üldse kursis.

«Kõige kurvem on minu jaoks see, et minu partner, Volkswagen-Audi kontsern, ei saa aru, miks ma ei hakka ehitama. Nad ei saa aru, kuidas firmal ei ole võimalik saada maa omanikuks, kui firma on ostnud sellel maal asuvad hooned,» räägib Kuusk. Tallinna kesklinnas erastatud hoonete asemele soovib Kuusk rajada uue autohoolde kompleksi.