- OMX Baltic−0,32%300,33
- OMX Riga−0,22%891,6
- OMX Tallinn−0,34%2 074,1
- OMX Vilnius0,39%1 204,28
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,38%8 808,24
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic−0,32%300,33
- OMX Riga−0,22%891,6
- OMX Tallinn−0,34%2 074,1
- OMX Vilnius0,39%1 204,28
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,38%8 808,24
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas kärpida riigi kulutusi?
Tulemusjuhtimisest läh-tudes peame endale kõigepealt selgeks tegema, kuhu need miljonid on läinud. Tuleks väga rangelt ja ausalt vaadata, kas mingi ametkonna peale tehtud kulutused on õigustatud. Ühe näitena olgu kasvõi see, et mõni aeg tagasi pandi ministeeriumite alla kokku mitmeid ameteid. Ent nüüd tahaks teada, mis sellest saanud on, kas oli sellest kasu ja kui palju? See peaks olema tulemuste analüüs ning see oleks alus, kust saaks edasi minna. Tulemusjuhtimise printsiip on suunatud inimeste kokkuhoiu poole, ei ole ju mõtet hoida mittetootlikke inimesi.
Teine märksõna oleks normatiivsus, millega kaasneks halduskulude kokkuhoidmine. Normeerida võib ju igat laadi kulutusi, mitte ainult autode ostmist. Näiteks ühe bürokraadi töökoha kulutusi. Samas tuleks panna paika järjekord, mis laadi kabinette peaks korda tegema esmajärjekorras. Seal, kus rohkem võõraid -- maksumaksjaid -- käib, peaks austusest nende vastu ruumid rohkem korras olema. Hetkel kipub see vastupidi käima. Riiklikust investeeringute programmist, umbes miljardist kroonist, läheb suurem osa riigiasutuste remontimise peale. Siin annaks kokku hoida küll.
Kolmas idee on veel. Oleme küll suured avatud majanduse pooldajad, aga kuskil oleks aeg ka näha mingit kontseptsiooni, millised avaliku sektori funktsioonid võiks ära anda erasektorile. Milline võiks olla selle tempo jne? Seega tahaks näha selles osas mingit trendi või tulevikuvisiooni. Riigiaparaadi ratsionaliseerimine on pikaajaline tegevus ja kindlasti peab siin olema paigas pikaajaline plaan ja selge suund.
Lisaks tahaks näha, et avaliku sektori kokkuhoiust ka räägitaks, sellel teemal peaks käima pidev diskussioon.
Valitsuse kulutusi saab kärpida alates kõigile silmatorkavatest luksusautodest, kabinettide luksusremondist jne. Kõigepealt peaks avalikustama ametnike palgad ja tööülesanded, kes mille eest vastutab. Aga praegu ei võimalda seda palgaseadus, mis ütleb, et ka avalikus sektoris on palk töövõtja ja tööandja vaheline saladus.
Samuti on kulutused eelarves nii ebamääraselt kirjeldatud, et seda raha võib kulutada ükskõik mille peale. Kontroll, mis selle rahaga edasi on tehtud, oleks juba järgmine samm. Riigi- ja kohalikud eelarved peaksid olema nii täpselt välja toodud, et oleks täht-tähelt kontrollitav, kuhu see raha läks.
Ametnike arvu vähenda-da kaks korda ja suurendada non-governmental organisatsioonide osatähtsust. Need on valitsusevälised ühiskondlikud organisatsioonid, näiteks erialadeliidud jne. Aga praegu ei taha ametnikud nende arvamust üldse kuulata.
Halduskulude vähenemine kaasneb ametnike vähenemisega ja ka funktsioonide üleandmisega valitsusvälistele organisatsioonidele. Valitsus ei pea reguleerima neid asju, mida pole valitsuse tasemel vaja reguleerida. Selleks on olemas head tavad ja kombed ning selleks sobivad need liidud ideaalselt.
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele