15 mai 1996

Sarri hoiab madalat profiili

Vastab ASi Eesti Talleks president Andres Sarri

Me oleme teadlikult üritanud võimalikult vähe tõmmata endale avalikkuse tähelepanu. Ega me väga palju ju Eesti turule ei tee ning seetõttu ei ole vajadust ennast siin reklaamida.

Pealegi on Eestis selline tähelepanu kahe otsaga värk. Kui Õhtuleht avaldas nimekirja, kes millega sõidab, siis mõni nädal hiljem varastati meie finantsdirektori auto.

Jah, põhimõtteliselt küll. Teisalt võtab selline tegevus omajagu aega. Praegu olen teinud nohinal oma tööd ja püüdnud ei hea ega halvaga mitte silma paista.

Oma juhtimiselt on Eesti Talleks valdusfirma. Tütarfirmad on jagatud tootmis- ja äridivisjoniks, kusjuures tootmispoolt äripoolega võrdsena hoidmiseks on tehtud suuri jõupingutusi.

Ühest küljest võib öelda, et toota on võrdlemisi lihtne. Põhiküsimus on, kuidas seda müüa. Turu leidmine on piisavalt keerukas.

Talleks on Eestis neljas kohas esindatud: Tallinnas, Viljandis, Mõisakülas ja Paides. Vaadates Tallinna arengut, mis Mustamäel toimub, oleks teatud määral majanduslik kretinism toota sellise tuiksoone ääres, nagu Mustamäe tee, üldse mingit asja. Kuna tehase territoorium on suur, siis umbes 50 meetrit tee servast me ei tooda. Teeäärt kasutame äriliselt kasulikumalt.

Kuku raadios võttis üks härrasmees kätte ja teatas, et näe, Sarri rendib majad välja ja kogu lugu. Fassaadi taha ei olnud ta vaevunud vaatama, kas seal on tootmine või ei. See oli selles mõttes solvav, et me teeme siin igasuguseid saltosid, et tootmist elus hoida. Mees paneb aga lihtsalt lahtise käega laksti ära.

Viljandi teeb endiselt hüdraulikat. Eks ta on olnud piisavalt selline valulaps. Tootmishooned on supervanad ning asuvad teatri taga, kohas, kus on patt toota. Seadmestikku ringi tõsta ei ole võimalik, kuna see on lääne päritolu, mis saadi peale sõda sakslastelt.

Kui vaadata seadmeid ja tehnoloogiat, siis sama või parema kvaliteediga hüdraulika tegemiseks oleks vaja tehnoloogiat, mille tasuvusaeg on 15 aastat. Tänases Eestis seda teha ei ole majanduslikult mõttekas.

Sellisel kujul jõuab ta veel päris jupp aega toota. Aga et teha tsehhist firma, mis toodab korraliku kasumit, tuleb kunagi teha otsus investeeringute kohta.

Mõisaküla on huvitav koht, sest see on linn, kus elutegevus kipub ära kaduma.

Tont seda teab. Mõnes kohas ikkagi nagu veel midagi liigub positiivses suunas. Mõisakülas on asi ikka päris kurb. See on samas ainuke koht, kus on säilinud ekska-vaatorite tootmine.

Meie ostu-müügilepingus oli sees, et Eesti riik kohustas meid valmistama 420 ekskavaatorit aastas. Veel kunagisest tööpunalipuga tootmiskoondise Talleks ajast seisab aga meil õues suur hulk ekskavaatoreid.

Mõisakülas on proovitud teha ühekopalist ekskavaatorit. Samuti on Talleksil ühisfirma Venemaal -- Ros Talleks. Selle ülesandeks on just hoida kätt Vene turu pulsil. Mõisaküla teebki suures osas koostööd Ros Talleksiga.

Müüme seal 50 ekskavaatorit aastas, mis ei ole muidugi maht, mida sinna võiks müüa.

Paidet on hea reklaamida sellepärast, et seal on põhjamaade suurim lumepuhurite tootmine. Teevad seda koostöös Skandinaavia firmadega ja müüvad ka hästi. Samuti tehakse seal metallkonstruktsioone.

Tallinnas on meil kaks tootmisfirmat -- Mehhaanika ja Ferreks.

Mehhaanika seadmepark, mis Eestisse kunagi jäi, on Vene päritolu ja vana. Muidu on Vene tööpink suhteliselt hea ja tänu oma massiivsusele täpne. Hüdraulika ja juhtimissüsteemid on igavene kõnts.

Ferreks on koht, kust midagi ka Eestile tuleb. Meil on päris hea koostöö Eesti sadamatega, teeme näiteks aparellide tõstemehhanisme.

Neste bensiinijaamade metallkonstruktsioonid on suuresti siin tehtud. Statoilile teeme mingeid konstruktsioone.

Jah. Väga suures enamuses on see firma meie käes.

Umbes 1000 inimesele. Vahepeal see arv vähenes. Siin oli ikka niisuguseid inimesi tööl, keda keegi polnud kunagi näinud. Ujusid kuskilt mutiaukudest välja ja neilt oli väga raske välja pinnida, mis nende tööülesanne võiks küll olla.

1995. aastal oli Talleksi käive 183 miljonit krooni. Sellel aastal peaks see umbes kahekordistuma.

Sellel aastal teeme me esimest korda konsolideeritud bilansi. Põhimõtteliselt oleksime suures kasumis, kuna aga me väiksel viisil puhverdame neid tütarfirmasid, kus on vanast ajast kahjumid, on meil sellel aastal hea võimalus, et me ei pea maksuametile väga palju maksma.

Üks meie tütarfirmadest on AS Kadeks, kes on tegelenud kütusemüügiga. Nii et mingisugune väike varvas on meil ka selles äris sees olnud. Aga ausalt öeldes ma rohkem seda asja ei tahaks kommenteerida, kuna isegi mingeid läbirääkimisi pole olnud.

Ütleme siis nii, et me näeme siin teatud võimalusi, mida ei ole Eesti kütuseturul tehtud. Ma kujutan ette, et Esoilist võib saada tugev rahvuslik firma.

Talleksil on kogemusi uute projektide käivitamisel ja nende majanduslikult edukal käivitamisel.

Hetkel kuum