Sarri hoiab madalat profiili

Oma juhtimiselt on Eesti Talleks valdusfirma. Tütarfirmad on jagatud tootmis- ja äridivisjoniks, kusjuures tootmispoolt äripoolega võrdsena hoidmiseks on tehtud suuri jõupingutusi.

Ühest küljest võib öelda, et toota on võrdlemisi lihtne. Põhiküsimus on, kuidas seda müüa. Turu leidmine on piisavalt keerukas.

Talleks on Eestis neljas kohas esindatud: Tallinnas, Viljandis, Mõisakülas ja Paides. Vaadates Tallinna arengut, mis Mustamäel toimub, oleks teatud määral majanduslik kretinism toota sellise tuiksoone ääres, nagu Mustamäe tee, üldse mingit asja. Kuna tehase territoorium on suur, siis umbes 50 meetrit tee servast me ei tooda. Teeäärt kasutame äriliselt kasulikumalt.

Kuku raadios võttis üks härrasmees kätte ja teatas, et näe, Sarri rendib majad välja ja kogu lugu. Fassaadi taha ei olnud ta vaevunud vaatama, kas seal on tootmine või ei. See oli selles mõttes solvav, et me teeme siin igasuguseid saltosid, et tootmist elus hoida. Mees paneb aga lihtsalt lahtise käega laksti ära.

Viljandi teeb endiselt hüdraulikat. Eks ta on olnud piisavalt selline valulaps. Tootmishooned on supervanad ning asuvad teatri taga, kohas, kus on patt toota. Seadmestikku ringi tõsta ei ole võimalik, kuna see on lääne päritolu, mis saadi peale sõda sakslastelt.

Kui vaadata seadmeid ja tehnoloogiat, siis sama või parema kvaliteediga hüdraulika tegemiseks oleks vaja tehnoloogiat, mille tasuvusaeg on 15 aastat. Tänases Eestis seda teha ei ole majanduslikult mõttekas.

Sellisel kujul jõuab ta veel päris jupp aega toota. Aga et teha tsehhist firma, mis toodab korraliku kasumit, tuleb kunagi teha otsus investeeringute kohta.

Mõisaküla on huvitav koht, sest see on linn, kus elutegevus kipub ära kaduma.