19. mai 1996
Jaga lugu:

Maa erastamine keerulisemaks

Teistest rohkem kannatavad Tallinna ettevõtted, kuna äriregistris moodustunud järjekord ulatub aasta lõpuni ja äriregistrisse kandmine toimub ainult eelregistreerimise kaudu. Erastamisagentuuri maamüügi üksuse Põhja-Eesti osakonna juhataja Mart Savi ütles, et äriregistrisse kandmise nõude esitamine enne maa ostuõiguse saamist on loogiline, sest ettevõtlust on vaja korrastada.

Savi sõnul on selgusetu, mis saab nendest maaostutaotlustest, mis on esitatud enne maareformiga seotud seaduste muutmist firmade poolt, kes ei ole ennast jõudnud äriregistrisse kanda. Ta lubas, et erastamisagentuur ei saada ühegi firma taotlust tagasi ja tegeleb ka nende firmadega, mis ei ole veel äriregistrisse kantud.

«Saame kõik dokumendid eelnevalt korda ajada ja ainus, mis jääb firma äriregistrisse kandmist ootama, on maa ostu-müügilepingu sõlmimise aluseks olev erastamisagentuuri peadirektori käskkiri,» rääkis Savi.

Erastamisagentuuri peadirektori käskkirjas peab olema ära märgitud ka teise lepingupoole äriregistri kood. Kui firma äriregistri kood on teada, võtab maa ostu-müügilepingu sõlmimine Savi hinnangul aega vaid mõni päev.

Savi sõnas, et kui omavalitsused ei valmista erastamisagentuurile ette maa erasta-misega seotud pabereid, ei saa agentuur oma tööd enne ära teha, kui firma on kantud äriregistrisse. Ta lisas, et kui omavalitsus soovib, on tal maareformiga seonduvate õigusaktide jõustumisel võimalik maa erastamist kinni hoida.

Uue maareformiga seotud seaduse järgi peab kohalik omavalitsus pärast neile saabunud avaldust maa erastamisega seotud töö ära tegema kolme kuu jooksul.

Kuna õigusaktides pole täpselt sõnastatud, mida mõista maa ostmise all, on ametnikul võimalik keelduda soovi korral äriregistrisse kandmata ettevõtte taotluse vastuvõtmisest.

Tallinna kaubamaja peadirektor Peeter Tohver ütles, et lisaks linnavolikogu positiivsele otsusele maa müü-mise kohta tuleb ettevõttel sooritada terve rida toiminguid. «Nüüd oleme jõudnud niikaugele, et meil on Tallinna linnavalitsuse korraldus maatüki ostueesõigusega erastamise kohta,» rääkis Tohver kaubamaja all olevast krundist.

Tallinna kaubamaja juhtkond kirjutas avalduse hoone aluse maa erastamiseks eelmise aasta 20. juunil. «Linnavalitsuse ja -volikogu bürokraatiamasin on seni töötanud ja me oleme olnud kogu aeg tagantsurkijad,» ütles Tohver. «Kuidagimoodi on maa erastamine sujunud aga ilma eriliste seikadeta.»

ASi ES-Sadolin tehnikadirektor Mart Roolaht rääkis, et firma sai küll Tallinna linnavolikogult maa erastamise loa, kuid pärast seda kulus hulk aega, et kõik paberid korda saada. «Nüüd saadeti meid nende paberitega millegipärast Harju maakonda, osa pabereid jäi kuhugi maha ning ma pidin need uuesti komplekteerima,» jagas Roolaht oma muljeid.

Peeter Tohveri sõnul pole Tallinna kaubamaja veel äriregistrisse kantud. «Me ei soovi sellega kiirustada, sest äriseadustiku muudatuste seadus ei ole veel jõustunud,» lausus ta.

Tallinna linnavolikogult maa erastamise taotlusele positiivse vastuse saanud ASi Baltika tehnikadirektor Tõnis Kotkas lausus, et maa omanikuks ei ole firma veel saanud. «Üks paber on puudu ja ma loodan, et meie ostutaotlus jõuab erastamisagen-tuuri paari kuu pärast,» lisas ta.

Baltika esitas avalduse maa erastamiseks 1994. aastal. Tallinna linnavõimudel kulus avalduse läbivaatamiseks kaks aastat. «Hetkel ei ole meilt maa erastamisega seoses äriregistrisse kandmist nõutud, aga kui seda hakatakse nõudma, peab hakkama seda paralleelselt maa erastamisega ajama,» sõnas ta.

Erastamisagentuur on sõlminud kümmekond maa erastamise lepingut, neist ükski ei puuduta maa müüki Tallinnas. Vaatamata sellele, et Tallinna linnavolikogu lubas kolm kuud tagasi tosinal pealinna ettevõttel Tallinnas maad erastada, on erastamisagentuuri jõudnud vaid Tallinna kaubamaja ja ASi Mainor taotlus.

Jaga lugu:
Hetkel kuum