23 mai 1996

Investoritele pakub tõsist huvi ainult Kalevi aktsia

Kalevi tuumikinvestori ASi Talinvest ootamatu otsus kaasata ettevõttesse seni teadamata strateegiline investor võib esmaturul tõsta Kalevi aktsia hinna väga kõrgeks.

Cresco Väärtpaberite ASi tegevjuht Sulev Raik ütles, et Kalevi aktsia järele on suur nõudlus ja kindlasti muutub see aktsia järelturul kaubeldavaks.

Milliseks võib aktsia hind järelturul kujuneda, on raske ennustada, sest Kalevi puhul on oht, et suure nõudluse tõttu kujuneb hind juba esmasturul liiga kõrgeks. Pigem jääb aktsia hind järelturul stabiilseks, rääkis Raik.

Forekspanga väärtpaberi osakonna juhataja Peep Soone hinnangul on viiest äsja müüki tulnud ettevõttest Kalev ainus, millest üldse tasub rääkida. «Kaleviga on aga halvad lood, sest aktsia hind võib väga kõrgeks minna,» lausus ta.

Soone sõnul lähtusid investorid kaks kuud tagasi EVPsid kokku ostes, et Hüvitusfondi seitsmenda seeria oblikatsioonide emissiooni tingimused on ligilähedased varasemate emissioonidega ja et Kalevi aktsiatest tuleb müüki 45%.

Kuna aga Kalevi aktsiakapitali laiendamisel müüakse EVPde eest lõppkokkuvõttes vaid 30% aktsiatest, mõjutab esmasturul Kalevi aktsia hinda eeskätt EVPde üleküllus turul, lausus Soone. Ta ütles, et ta ei näe ühtegi põhjust, miks peaks Kalevi aktsia hind hakkama aga järelturul järsult tõusma.

Talinvesti poolt üleeile avalikustatud plaan suurendada Kalevi 2,25 miljoni kroonist aktsikapitali 3,75 miljoni kroonini, kaasates strateegilise investori, tähendab seda, et Talinvestile hakkab kuuluma 36,6% aktsiatest, strateegilisele investorile 33,3% ja väikeaktsionäridele 30%.

«See ei ole mingi eriliselt hea uudis, sest keegi ei tea, mida see strateegiline investor endaga kaasa toob,» kommenteeris Soone Talinvesti otsust.

Ühispanga kapitaliturgude spetsialisti Priit Järviste sõnul võib Talinvesti otsus investorite huvi vähendada, sest usaldus tuumikinvestori vastu väheneb ja ei saa kindel olla, et tulevikus enam selliseid ootamatuid käike kaasaktsionäride suhtes ei tehta.

Hoiupanga Aktivajuhtimise ASi tegevdirektor Kristjan Hänni rääkis, et Kalevi strateegilise investori kohta seni kindlaid andmeid ei ole. Nii palju on kuulda olnud, et see investor lubas garanteerida 50% Kalevi toodangu müügist, lisas ta.

Selleks, et Kalevi toodangut oleks võimalik eksportida ka läände, tuleks mõningate hinnangute kohaselt firmasse investeerida umbes 300 miljonit krooni. Arvatavasti ei ole aga investor selleks võimeline, sõnas Hänni.

Sulev Raik ütles, et strateegilise investori kaasamine on positiivne uudis. «Talinvest ei ole Kalevi puhul hea strateegiline investor, sest eelkõige on Talinvest finantsasutus ja vaevalt, et nad kommitootmisega väga hästi kursis on,» lausus ta.

«Selle otsuse kallal võib ju norida, aga lõppkokkuvõttes on see igati teretulnud ja minu silmis on Kalev kui investeerimisobjekt varasemast nüüd tunduvalt atraktiivsem,» lisas Raik.

Kristjan Hänni ütles, et peale Kalevi tutvub Hoiupanga Aktivajuhtimise AS praegu ka ASiga Mööblimaja. «Viimase vastu tunneme huvi sellepärast, et seal on aktsionäriks Forekspank,» lisas ta.

Sulev Raik sõnas, et Tallinna mööblimaja on üks paljudest turul olevatest mööblipoodidest ja kindlasti mitte kõige efektiivsem. Peamiselt turustatakse seal kohalike tootjate toodangut, mis ei ole oma hinna ja kvaliteedi poolest konkurentsivõimeline importmööbliga ja sellepärast on tema majanduslik edu olnud suhteliselt kasin, rääkis Raik.

«Kui vaadelda aktsiate avaliku müügi prospekti, siis on sealt näha, et Tallinna mööblimaja ärikasum on stabiilselt kukkunud ja kui seal mingit olulist strateegilist muutust ei toimu, siis ei ole mööblimaja aktsia atraktiivne,» ütles Raik.

Mööblimaja aktsiale mõjub Raigi hinnangul negatiivselt ka ettevõtte tuumikinvestori M-Investeerimisrühma omanike vahel tekkinud konflikt. Selle põhjus on see, et tuumikinvestor ostis üüratult kallilt mööblimaja aktsiad, lisas ta.

«Kui nad olid nõus sellist kõrget hinda maksma, siis olid nende lootused suured, aga arvatavasti ei ole need lootused täitunud ja sellest ka konfliktid,» tõdes Raik.

Peale Kalevi ja mööblimaja tulid eile müüki ka ASi Tartu Lihakombinaat, ASi Eesti Vesiehitus ja ASi Hotell Stroomi aktsiad.

Peep Soone avaldas arvamust, et nimetatud firmadest on Kalev ainus, mille aktsiatele tekib järelturg. Teiste ettevõtete analüüsimiseks ei tasu tema sõnul üldse aega raisata.

Talinvesti väärtpaberimaakler Riho Talumaa ütles, et ülejäänud nelja ettevõtte vastu Talinvest tõsist huvi ei tunne. «Analüüsime ja vaatame, kui midagi kõlblikku on, siis võib-olla midagi väheke võtame, aga mingit suurt mahtu ei planeeri,» rääkis ta.

Viie ettevõtte vähemusaktsiate ostuks saab pakkumusi esitada 14. juunini.

Hetkel kuum