3. juuni 1996
Jaga lugu:

Koonderakonda toetavad kahtlased firmad

Koonderakonda ja maaparteisid toetas valimistel mitu riiulifirmat

Koonderakonna esimees, peaminister Tiit Vähi väitis, et ta ei tea isikute nimesid, kes rahastasid erakonna valimiskampaaniat. Enda sõnul tegeles ta koonderakonna valimiskampaania organiseerimisega, mitte otseselt kampaania rahastamisega.

Valimiskomisjonile kampaania kulutuste ja kasutatud vahendite päritolu kohta esitatud aruandele on alla kirjutanud koonderakonna ja maarahva ühenduse valimiskeskuse juht Vahur Glaase.

Aruandest selgub, et valimisliit kulutas riigikogu valimiskampaaniaks 1 476 435 krooni. Enne kampaania algust oli koonderakonnal rahalisi vahendeid 145 036 krooni ulatuses. Valimisliidu liikmete annetustest sai valimisliit 276 300 krooni ja firmad toetasid valimisliitu 1 058 836 krooniga.

Teiste hulgas toetasid koonderakonda ja maarahva ühendust 50 000 krooniga AS Siividor, 96 836 krooniga Delaware Ltd ja 100 000 krooniga AS Scantrans. Kes on nimetatud kolme firma omanikud, seda pole Vahur Glaase nõus avalikustama. Nende tausta otsige ise, soovitab Glaase.

Äripäevale teadaolevalt pole ettevõtteregistris Siividori nimelist firmat registreeritud. Delaware Ltd tausta kohta pole Äripäeval õnnestunud mingit informatsiooni saada, kuid ilmselt on ka selle firma näol tegemist riiulifirmaga.

Scantransi enamusaktsiad on väidetavasti ebaseaduslikult omandanud Iiris registreeritud riiulifirma Voncare Investments Ltd.

Scantransi juhataja Toomas Tuul ei nõustu nimetama firma enamusaktsiate omanike nimesid ega soovi kommenteerida koonderakonna ja maarahva ühenduse rahastamisega seonduvat.

Scantrans ei tegele poliitikaga, põhjendab Tuul oma keeldumist. Tema hinnangul ei saa erakonna sponsoreerimist pidada poliitikaga tegelemiseks, vaid sellel on teised põhjused. Millised need on, seda Tuul täpsustada ei soovinud.

Vahur Glaase ütleb, et tal on raske meelde tuletada, kas valimisliit pöördus ise firmade poole ettepanekuga nende valimiskampaaniat toetada või tuli sponsorluse ettepanek firmadelt endilt.

Koonderakonda toetanud aktsiaseltside Mainor, RETi Arengugrupp ja Mainor ELT Inc omanike hulka kuuluv Ülo Pärnits ütleb, et üldiselt on nii, et toetuseks tuleb raha küsima erakond ise. «Ma ei ole veel näinud, et kuskil antakse raha neile, kes seda ise ei küsi,» märgib ta.

Iiris registreeritud Voncare Investments on volitanud ennast esindama advokaadi Rein Niitsoo, kes esindab Voncare'i kui juriidilist isikut, mitte firma aktsionäre.

Advokaadibüroo Teder & Rask advokaat Kenno Vilippus väidab, et Scantransi aktsiate emissioon, mille kaudu Voncare omandas Scantransi aktsiate kontrollpaki, oli ebaseaduslik ja sellega tekitati kahju Scantransi teistele aktsionäridele, kelle hulgas on ka RE Tallinna Sadam.

Rein Niitsoo kinnitab, et need süüdistused on alusetud. Tema sõnul oleks loomulik, et kahju kannataja pöördub kohtusse või politseisse kriminaalasja algatamiseks. Seda aga vastaspool teinud pole, väidab Niitsoo.

Kenno Vilippus kinnitab vastupidist. Tema sõnul on Teder & Rask kirjalikult majanduspolitsei poole pöördunud. Majanduspolitsei lubas oma vastuses teha otsuse kriminaalasja algatamiseks Scantransi aktsiate emissiooni küsimuses pärast seda, kui riigikontroll lõpetab Tallinna Sadama kontrollimise.

Praegu koostab riigikont-roll revisjoni kohta Tallinna Sadamas lõppakti, mis peaks valmima juunis. Juba praegu on riigikontrolli töötajad kindlad, et Tallinna Sadamat puudutavad materjalid antakse üle politseile.

Ülejäänud kaheksa koonderakonna ja maarahva ühenduse valimisliitu toetanud firma omanikke nii kiivalt avalikkuse eest ei varjata.

Koonderakonda 50 000 krooniga toetanud ASi Vasar tehnikadirektor Heinar Malsroos ei oska öelda, miks ettevõte otsustas koonderakonna ja maarahva ühenduse valimiskampaaniat toetada. Selle otsuse tegi firma peadirektor, kes on praegu haige, väidab ta.

Malsroosi hinnangul pole kohaliku tööstuse ettevõtete majandustegevus paranenud selle aastaga, mil valitsuses on olnud koonderakond ja maarahva ühendus. Tema sõnul näitab seda ka tõsiasi, et Vasar lõpetas eelmise aasta kahjumiga.

Hästi ei lähe ka valimisliidule 100 000 krooni andnud ASil Trükiekspert Viljandi. Firma ei suuda ära maksta üle 700 000 krooni suurust võlga Viljandi linnavalitsusele. Sellest tulenevalt taotleb linnavalitsus kohtult firma vara arestimist.

Koonderakonna ja maarahva ühenduse valimiskampaaniat 32 000 krooniga toetanud ASi Saaremaa Laevakompanii selle aasta kolme esimese kuu kahjum ulatus vaatamata praamiliikluse doteerimisele riigi poolt seitsme miljoni kroonini. Sellest tingitult arutas firma juhatus hiljuti praamiliikluse lõpetamist. Eelmisel aastal oli firma miljoni krooniga kasumis.

Saaremaa laevakompanii rendib RASilt Saarte Liinid seitset parvlaeva. Riigikontrolli hinnangul on parvlaevaliinide rendileandmine ja riigieelarvest rentniku doteerimine vastuolus riigi huvide ja kehtivate õigusaktidega.

Üks suuremaid koonderakonna toetajaid Ülo Pärnits on veendunud, et osaliselt temale kuuluvate firmade käekäiku ei ole võimule saanud valimisliidu toetamine kuidagi mõjutanud. «Koonderakonna rahastamisel oli tegemist klassikalises mõttes sponsoreerimisega,» lisab ta.

Valitsuse senist tegevust kommenteerides on Pärnits kriitiline. «Ma pooldan kohalike tööstusjuhtide seisukohti, mis lähevad osaliselt lahku valitsuse praegusest poliitikast, sest tööstuse mehed peavad probleemiks number üks maa erastamisega seotud küsimust,» räägib ta.

«Meile on oluline, et valitsus loob tingimused, mis aitavad maad võimalikult kiiresti osta,» jätkab Pärnits. «Kahjuks aga ei ole valitsus suutnud selliseid tingimusi luua,» kurdab ta.

Eelmisel nädalal lubas valitsus siiski Mainoril erastada Tallinna kesklinnas ettevõtte all oleva 3752 ruutmeetri suuruse maatüki.

Kas Mainori-gruppi kuuluvad firmad toetavad koonderakonda ka kohalike omavalitsuste valimiste eel, ei ole Pärnitsa kinnitusel veel otsustatud. «Keegi ei ole raha küsinud ja sellepärast ei ole olnud ka põhjust seda arutada,» lausub ta.

Koonderakonna toetamise kohta eelseisvatel valimistel ei osanud midagi öelda ka ASi Valga Group juhatuse esimees Jaak Raudsepp, kes ei soovinud koonderakonna ja maarahva ühenduse valimisliidu toetamise teemadel midagi rääkida.

Valga Groupi osanik on peaminister Tiit Vähi ja firma toetas valimisliitu riigikogu valimistel 300 000 krooniga. Teisi nii lahkeid annetajaid koonderakonnal valimiskomisjonile esitatud aruandes polnud kajastatud.

Eelseisvateks kohalike omavalitsuste valimisteks kavatseb koonderakond raha teenida ettevõtjatele tasuliste ürituste korraldamisega. Üks nimetatud ürituste peamine organisaator Ülo Pärnits ei näe selles midagi taunitavat.

«Ma mäletan oma lapsepõlvest, et ka meie külas korraldasid aktiivsemad inimesed tuluõhtuid ja naised tegid võileibu ja müüsid neid omahinnast natuke kallimalt. Saadud rahaga toetati aga vabatahtlikel alustel tegutsenud tuletõrjeseltsi, kellel oli vahva puhkpilliorkester,» toob Pärnits paralleeli.

Raha saamiseks ettevõtjatele tasuliste ürituste korraldamine on erakonna mainele kindlasti kasulikum, kui raha hankimine firmade käest, kelle omanikke peab hiljem avalikkuse eest varjama.

Enamiku riigikogu valimistel osalenud erakondade ja valimisliitude poolt esitatud aruannete vastu nende toetajate kohta pole seni keegi suurt huvi tundnud. Ajakirjandus on põhjalikumalt kajastanud ainult mõõdukate ja keskerakonna rahastamisega seonduvat.

Riigikogu valimiste osakonna juhataja Alo Heinsalu selgitab, et valimiskomisjonil lasub kohustus valimiskampaania rahastamist puudutavad aruanded vastu võtta ja need avalikustada. Tema sõnul ootab aga aruannete kontrollimisega seotud küsimus siiani lahendamist.

Kontrolli peab teostama vastavalt seadusele, kuid paraku pole sellist seadust riigikogu veel vastu võtnud ja otseselt ei lasu ühelgi institutsioonil kontrollimise kohustust, selgitab ta.

Heinsalu on seisukohal, et kindlasti ei tohiks aruandes esitatud andmete õigsuse kontrollimist teha ülesandeks valimiskomisjonile, mis on valimisi korraldav organ ja tegutseb ühiskondlikel alustel. Kui valimiskomisjonile tehakse ülesandeks kontrollida erakondade poolt esitatud aruandeid, siis tõmmatakse komisjon keerulistesse mängudesse ja neil tuleks tööle võtta inimesed, kellel on sellise kontrolli teostamiseks olemas ka vajalikud oskused, lausub Heinsalu.

Jaga lugu:
Hetkel kuum