EIU hindas Läti ja Leedu majandusseisu

Banka Baltija põhjustatud raske olukord panganduses on leevenemas ning inflatsioonimäär on Balti riikide madalamaid (praegu 20 protsenti). Tähtsaim on panganduses see, et pangakriis ei suutnud kõigutada Riia positsiooni olulise offshore-finantskeskusena Vene ja SRÜ kapitali jaoks, mis toob nii tulu kui investeeringuid kohalikele projektidele.

Läti majanduse kõige murettekitavam aspekt on EIU hinnangul riigi finantseerimine. Maksude maksmist peavad paljud kohalikud ettevõtjad enam-vähem vabatahtlikuks tegevuseks. Lokkab aktsiisi alla käivate kaupade salakaubavedu.

Erastamisest saadavad tulud peaksid võimaldama valitsusel alandada tänavu eelarvedefitsiidi 110 miljoni dollarini.

Peaminister Andris ?kele valitsus on tõhusalt erastamist kiirendanud ning järgneva kahe kuuga kavatseb valitsus müüa mitu kaalukat ettevõtet, sealhulgas riikliku gaasi-, laevandus- ja naftafirma.

Läti majandus toibub seisakust, tugevaim sektor on metsandus, mille arvele langeb 25 protsenti koguekspordist. Probleemiks peab EIU korruptsiooni, eriti riiklike tellimuste hankimisel.

Leedu põhiprobleem on nõrk makromajandus ning jätkuv panganduskriis, mis ähvardab nurjata saavutused muudel aladel, leiab EIU.

Erinevalt Eestist ja Lätist eelistab Leedu valitsus kriisis pankade rekapitaliseerimist võlakirjade abil, mis läheb maksumaksjaile maksma kuni 325 mln dollarit.

Lisaks panganduskriisile on Leedus suur probleem jätkuv sõltuvus Vene kütusest, mida imporditakse 250--300 miljoni dollari eest aastas. Kuna kohalikule tarbijale müüb riik kütust subsideeritud hinnaga, kasvab riigi võlakoorem.