Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maaettevõtjad saavad odavat nõu
Ettevõtja maksab põllumajandusministeeriumi andmetel teenuse eest 10%, ülejäänud kaetakse maailmapanga, Phare ning Eesti riigi rahaga.
Eesti ja maailmapanga vahel sõlmitud 15 miljoni dollari suurusest laenust kulub nõuandeteenistuse käivitamiseks maapiirkondades 3,2 miljonit dollarit.
Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Kai Maran märkis, et ettevõtjad peavad konsultatsiooni saamiseks, mis hõlmab ka äriplaani koostamist ning informatsiooni tootmise, turustamise ja kvaliteedinõuete kohta, pöörduma kohaliku maavalitsuse poole.
«Phare nõustamiskomisjon tegi eelnevalt uuringu, kui palju on nõuandeteenistusest huvitatuid,» rääkis Maran. Tema ütluse kohaselt andis uuring pildi sellest, et üle 50% maaettevõtjatest pole senini nõuandeteenistuste abi kasutanud, kuid teeksid seda tulevikus meeleldi. 71% oli aga nõus nõuandeteenistuse abi kasutama juhul, kui seda toetaks riik.
Eeluuringu kohaselt on maaettevõtjad valmis konsultatsioonide eest tasuma 5--36 krooni, lisas Maran.
Nõuandeteenistust hakkavad läbi viima selleks spetsiaalselt kinnitatud konsultandid, kellele tasutakse tükitöö alusel.
Kai Marani väitel on konsultandid ise heast teenistusest huvitatud ning seetõttu hakkavad nad endale kliente ise aktiivselt otsima.
Äripäeva püüdlused Järva maavalitsusest konsultanti leida ei õnnestunud. Ei maavalitsuse sekretär ega põllumajandusosakond olnud sellisest teenusest kuulnud.
Järva maavalitsuse arenguosakonna spetsialisti andmeil olevat nende maakonna konsultandiks kinnitatud Lembit Suvi, kes ei tööta aga maavalitsuses, vaid kodus. Äripäeval ei õnnestunud eile Lembit Suvit kätte saada.