Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vene kütuse keeruline teekond läbi Eesti Kütuse

    Praegu tutvuvad Eesti Kütuse raamatupidamisega tolliameti ja maksuameti revidendid. Eesmärk on kontrollida firma lepinguid ja raha liikumist, kinnitas maksuameti peadirektori asetäitja Aivar Sõerd. Maksuamet on teinud kommertspankadele korralduse kanda raha Eesti Kütuse kontolt maksuameti kontole, et saada kätte viivisvõlg 35 miljonit krooni.
    Toomas Saksa sõnul Eesti Kütuse kontodel niipalju raha polegi. Lisaks on Eesti Kütusel 25 miljoni kroonine võlg rahandusministeeriumile ja 20 miljoni kroonine Tartu Kommertspanga võlanõue, mille omandas AA-Õligrupp. «Eelmise nädalaga lasti Eesti Kütus põhja,» kommenteeris Toomas Saks ettevõtte vastu tolliameti poolt alustatud ajujahti.
    Viimase Eesti Kütuse kütusetehingu skeem oli Saksa sõnul järgmine: Eesti Kütus ostis bensiini A-76 ja diislikütust Venemaa Kiri?i naftatöötlemistehase esindajalt Eestis. Kütus osteti Venemaal ja Eesti Kütus müüs selle Venemaal ka Parevekile maha. See on tavaline, et Venemaalt tulnud kütus enne Eestisse jõudmist mitu korda edasi-tagasi müüakse, kommenteeris Saks.
    Kolm päeva enne Eestisse jõudmise tähtaega palus Parevek Eesti Kütusel ladustada toodav kütus ASi Espigor aadressil. Kiri toodi Eesti Kütusesse 22. mail ehk päev enne seda, kui eelmine Pareveki toodud kütusekogus Kopli tollijaamast aktsiaseltside Termoil ja Petkam terminaali jõudis.
    Tolliamet keelas Termoilil ja Petkamil kaks päeva hiljem Parevekile saabunud kütuse väljastamise. Rakveresse jõudnud kütus vahetas teel veel korra omanikku ja jõudis Eestisse ASi Espigor omanduses. Toll teatas Eesti Kütusele, et kütus on tolli järelevalve all ja seda väljastada ei tohi, mida Eesti Kütus ka järgis.
    Kuna Espigoril hakkas maksude tasumiseks ette nähtud aeg kümme päeva lõppema, tegi Eesti Kütus tollile ettepaneku, et ostab kütuse ise ära, rääkis Saks. «Tänu tolli tegevusele oli Eesti selleks ajaks juba bensiinist A-76 kuiv,» põhjendas Saks ostusoovi. Viimasel, kümnendal, päeval, maksis Espigor Eesti Kütuselt saadud ettemaksuga ära aktsiisi- ja käibemaksu. «Meie ostu-müügileping on ka selle klausliga, et kaup vahetab omanikku momendil, kui tollitõkend kaob,» jätkas Saks. «Ma ei oska öelda, kus siin selles tegevuses tollipettus on,» kehitas Saks õlgu. Tema sõnul on Eesti Kütuse haldusnõukogu juba süüdistanud firma tegevjuhtkonda, et kui Eesti Kütus poleks Espigori eest makse tasunud, olnuks kütus must ja riik saanuks selle konfiskeerida. «Minu meelest enam naljakamat väidet olla ei saa,» on Saks nördinud.
    Kuigi Eesti Kütus on esitanud majandusministeeriumi kütusekomisjonile garantiikirja Pareveki kütuse ladustamiseks, mida viimane vajas litsentsi taotlemiseks, ei tea Eesti Kütuse juhid, kellega nad on asju ajanud. Mingit kohustust ei Eesti Kütusele ega Parevekile sellest kirjast ei tulene, väitis Toomas Saks.
    Eesti Kütuse kommertsdirektor Toivo Urva teatas, et Eesti Kütus esitas litsentsikomisjonile kirja, et Parevekiga on sõlmitud eelleping kütuse ladustamiseks. Lepingut ennast kirjalikult ei ole, kinnitas ta. Toomas Saksa sõnul on tegemist naljaka paberiga, mida kütusekomisjon nõuab. Saks kinnitas, et Pareveki ja Eesti Kütuse vahel sõlmitud lepingutele on alla kirjutanud Markus Kamps, kes kuni mai lõpuni oli Pareveki omanik. Kamps on väitnud, et tema ühelegi lepingule alla kirjutanud pole ja tema allkiri lepingutel on järele tehtud. «Tõenäoliselt ma Markus Kampsi näinud pole,» ütles lepingud ette valmistanud Toivo Urva. Tema sõnul ei sõlminud Eesti Kütus lepinguid kohapeal. Urva sõnul valmistas tema ette lepingu teksti, andis selle Pareveki esindajale, kes selle kaasa võttis ja hiljem allkirjastatud lepingu tagasi tõi.
    «Kui seal midagi tehti, siis keerati kokku selline soust, et vaevalt midagi tõestada õnnestub,» kommenteeris Eesti Kütuse osa tehingutes anonüümseks jääda soovinud kütuseturul tegutseja. Tema väitel on kuni kolmveerandi kütust Eestisse toovate väikefirmade taga samad isikud, kes Venemaal krediidivõimalusi omavad. Bensiini ostmiseks Venemaa tehastest on vaja sidemeid, raha on teisejärguline, kinnitas ta.
    «Loomulikult, eks nad kuidagi sedasi kütust pesid,» kommenteeris Toomas Saks Pareveki osalusel toiminud skeemi. Tema sõnul on Parevek firma, mis Eesti turul tolli laiskuse pärast on tööd saanud. Maksude pesemine on omaette bisness, väitis Saks. «Mina ei teadnud seda, kas nad makse pesid,» rääkis ta. «Ma võin seda arvata.»
    Pärast bensiini aktsiisimaksu tõusu mullu novembris toovad Venemaalt kütust põhiliselt sellele spetsialiseerunud väikefirmad. Suurtel tegijatel on mõttetu torkida, sest hinnas neid ei löö, väitis Saks. «Osa nendest on sellised poollegaalsed tegijad olnud kogu aeg, sest ei saa ju silma kinni panna, et enne aktsiisi tõusu maksude pesemist ei olnud,» rääkis Saks. Tema sõnul tekitati aktsiisi tõusuga maksupesijatele suuremad teenimisvõimalused, mida viimased ära kasutasid. 30 paakvaguniga e?eloni Eestisse toimetamisel on Saksa sõnul makse tasumata võimalik teenida kaks ja pool miljonit krooni. «Sul piisab kahe e?eloni pesemisest ja sul on kolmanda raha olemas,» nentis Saks.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.