Vene kütuse keeruline teekond läbi Eesti Kütuse

Praegu tutvuvad Eesti Kütuse raamatupidamisega tolliameti ja maksuameti revidendid. Eesmärk on kontrollida firma lepinguid ja raha liikumist, kinnitas maksuameti peadirektori asetäitja Aivar Sõerd. Maksuamet on teinud kommertspankadele korralduse kanda raha Eesti Kütuse kontolt maksuameti kontole, et saada kätte viivisvõlg 35 miljonit krooni.

Toomas Saksa sõnul Eesti Kütuse kontodel niipalju raha polegi. Lisaks on Eesti Kütusel 25 miljoni kroonine võlg rahandusministeeriumile ja 20 miljoni kroonine Tartu Kommertspanga võlanõue, mille omandas AA-Õligrupp. «Eelmise nädalaga lasti Eesti Kütus põhja,» kommenteeris Toomas Saks ettevõtte vastu tolliameti poolt alustatud ajujahti.

Viimase Eesti Kütuse kütusetehingu skeem oli Saksa sõnul järgmine: Eesti Kütus ostis bensiini A-76 ja diislikütust Venemaa Kiri?i naftatöötlemistehase esindajalt Eestis. Kütus osteti Venemaal ja Eesti Kütus müüs selle Venemaal ka Parevekile maha. See on tavaline, et Venemaalt tulnud kütus enne Eestisse jõudmist mitu korda edasi-tagasi müüakse, kommenteeris Saks.

Kolm päeva enne Eestisse jõudmise tähtaega palus Parevek Eesti Kütusel ladustada toodav kütus ASi Espigor aadressil. Kiri toodi Eesti Kütusesse 22. mail ehk päev enne seda, kui eelmine Pareveki toodud kütusekogus Kopli tollijaamast aktsiaseltside Termoil ja Petkam terminaali jõudis.

Tolliamet keelas Termoilil ja Petkamil kaks päeva hiljem Parevekile saabunud kütuse väljastamise. Rakveresse jõudnud kütus vahetas teel veel korra omanikku ja jõudis Eestisse ASi Espigor omanduses. Toll teatas Eesti Kütusele, et kütus on tolli järelevalve all ja seda väljastada ei tohi, mida Eesti Kütus ka järgis.

Kuna Espigoril hakkas maksude tasumiseks ette nähtud aeg kümme päeva lõppema, tegi Eesti Kütus tollile ettepaneku, et ostab kütuse ise ära, rääkis Saks. «Tänu tolli tegevusele oli Eesti selleks ajaks juba bensiinist A-76 kuiv,» põhjendas Saks ostusoovi. Viimasel, kümnendal, päeval, maksis Espigor Eesti Kütuselt saadud ettemaksuga ära aktsiisi- ja käibemaksu. «Meie ostu-müügileping on ka selle klausliga, et kaup vahetab omanikku momendil, kui tollitõkend kaob,» jätkas Saks. «Ma ei oska öelda, kus siin selles tegevuses tollipettus on,» kehitas Saks õlgu. Tema sõnul on Eesti Kütuse haldusnõukogu juba süüdistanud firma tegevjuhtkonda, et kui Eesti Kütus poleks Espigori eest makse tasunud, olnuks kütus must ja riik saanuks selle konfiskeerida. «Minu meelest enam naljakamat väidet olla ei saa,» on Saks nördinud.

Kuigi Eesti Kütus on esitanud majandusministeeriumi kütusekomisjonile garantiikirja Pareveki kütuse ladustamiseks, mida viimane vajas litsentsi taotlemiseks, ei tea Eesti Kütuse juhid, kellega nad on asju ajanud. Mingit kohustust ei Eesti Kütusele ega Parevekile sellest kirjast ei tulene, väitis Toomas Saks.

Eesti Kütuse kommertsdirektor Toivo Urva teatas, et Eesti Kütus esitas litsentsikomisjonile kirja, et Parevekiga on sõlmitud eelleping kütuse ladustamiseks. Lepingut ennast kirjalikult ei ole, kinnitas ta. Toomas Saksa sõnul on tegemist naljaka paberiga, mida kütusekomisjon nõuab. Saks kinnitas, et Pareveki ja Eesti Kütuse vahel sõlmitud lepingutele on alla kirjutanud Markus Kamps, kes kuni mai lõpuni oli Pareveki omanik. Kamps on väitnud, et tema ühelegi lepingule alla kirjutanud pole ja tema allkiri lepingutel on järele tehtud. «Tõenäoliselt ma Markus Kampsi näinud pole,» ütles lepingud ette valmistanud Toivo Urva. Tema sõnul ei sõlminud Eesti Kütus lepinguid kohapeal. Urva sõnul valmistas tema ette lepingu teksti, andis selle Pareveki esindajale, kes selle kaasa võttis ja hiljem allkirjastatud lepingu tagasi tõi.

«Kui seal midagi tehti, siis keerati kokku selline soust, et vaevalt midagi tõestada õnnestub,» kommenteeris Eesti Kütuse osa tehingutes anonüümseks jääda soovinud kütuseturul tegutseja. Tema väitel on kuni kolmveerandi kütust Eestisse toovate väikefirmade taga samad isikud, kes Venemaal krediidivõimalusi omavad. Bensiini ostmiseks Venemaa tehastest on vaja sidemeid, raha on teisejärguline, kinnitas ta.

«Loomulikult, eks nad kuidagi sedasi kütust pesid,» kommenteeris Toomas Saks Pareveki osalusel toiminud skeemi. Tema sõnul on Parevek firma, mis Eesti turul tolli laiskuse pärast on tööd saanud. Maksude pesemine on omaette bisness, väitis Saks. «Mina ei teadnud seda, kas nad makse pesid,» rääkis ta. «Ma võin seda arvata.»

Pärast bensiini aktsiisimaksu tõusu mullu novembris toovad Venemaalt kütust põhiliselt sellele spetsialiseerunud väikefirmad. Suurtel tegijatel on mõttetu torkida, sest hinnas neid ei löö, väitis Saks. «Osa nendest on sellised poollegaalsed tegijad olnud kogu aeg, sest ei saa ju silma kinni panna, et enne aktsiisi tõusu maksude pesemist ei olnud,» rääkis Saks. Tema sõnul tekitati aktsiisi tõusuga maksupesijatele suuremad teenimisvõimalused, mida viimased ära kasutasid. 30 paakvaguniga e?eloni Eestisse toimetamisel on Saksa sõnul makse tasumata võimalik teenida kaks ja pool miljonit krooni. «Sul piisab kahe e?eloni pesemisest ja sul on kolmanda raha olemas,» nentis Saks.