Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ulmeraamatust keskklassi arvutini

    Hakates arvutit ostma, tasuks sügavalt läbi mõelda kaks teemat: mis on arvuti minu jaoks täna ja mis ta oli kolm aastat tagasi ning igaks juhuks tulemusi kõrvutada sellega, mis toimub ümberringi.
    Teatava kujutlusvõime olemasolul annab siit arendada edasi mõtet olukorrani, mis võiks olla kolme aasta pärast. Kui fantaasiast puudu jääb, võiks lugeda valitud ulmekaid.
    Mina lugesin hiljuti teistkordselt Robert Heinleini Fridayd ja mõtlesin, mis on viimase paari aasta jooksul muutunud ulmeka-rekvisiitidest normaalseks tarbekaubaks. Tundub, et ainus, mis sammu ei pea, on kosmose vallutamine.
    Alustuseks vahest mingid «terminaalid» igal pool, mis meenutavad kangesti sellel aastal sündinud võrguarvuteid, millega saab teha kõike, alates helistamisest kuni andmebaasipäringuteni. Videotelefon pole meil veel väga levinud, aga mõtleks vahest, kui vähe oli mõni aasta tagasi kasvõi mobiiltelefone.
    Isegi videomobiiltelefonid on täna asjaga seotud ringkondades piisavalt aktiivselt arutlusel, rääkimata siis lihtsalt videosidest. Andmekaevandus tohutus arvutivõrgus vedelevas informatsioonis ja isiku privaatsus digitaalses maailmas on samuti täna päevakorral.
    Mõned aastad tagasi oli minu ainsaks plastikrahaks Tallinna riiklike bensiinijaamade krediit- (tegelikult küll deebet-)kaart. Täna saab kaartide kasutamisel tekkinud info abil teada, kus ma parajasti asun, mida söön ja seljas kannan.
    Ostis Põlvas Visaga präänikuid, Tartus Hansaga paarkümmend liitrit bensiini -- no küllap on ta umbes kahe tunni pärast Tallinnas, kus ta saab Statoili kaardiga jälle bensiini võtta. Järelikult tasub talle homme hommikuks postkasti poetada Stockmanni reklaamleht...
    Kolm aastat tagasi oli mul oletatavasti 486sx ja ma kasutasin seal Xeroxi Venturat, Word Perfectit ja Corelit, et joonistada veidi pulkgraafikat ja jooksutada teksti. Windows oli suur ja aeglane.
    Kõvaketast sadakond megabaiti, mälu vist tervelt 8 mega. Ma olin tolleaegse inter- ja muidu-netiga tegelemise parajasti maha jätnud, sest jutu hulk oli kasvanud suureks ja infot tundus kuidagi vähe olevat.
    Arvuti peal sai «asju tehtud», st midagi konkreetset. Täna ma teen arvuti peal «ilma». See, mis ümberringi toimub, kuidas enda firma elab ja hingab, peaks käima arvuti kaudu. Arvuti peab igal töökohal olema selleks, et see oleks töökoht -- kuidagi on ju vaja teada saada, mis selles lõigus toimub, ja arvatavasti on laiatarbearvuti kõige odavam ja universaalsem lahendus.
    Mida kasutaja täna oma arvutiga peale hakkab? Word ja Excel. Arvutiga saab teha kirju, tabeleid ja graafikuid. Tagasihoidlik rakendus, aga kui meil on kasvõi pisike võrk ja me suudame panna kõik tekstid ja tabelid kättesaadavasse kohta ja anda kasutajatele koolitust selle kohta, kuidas neid teha võimalikult universaalsena -- nii, et keegi teine saaks selle baasil midagi edasi aretada ja nii homme «ilma» teha -- liigume sammukese infobaasi suunas. Ehk leiaks kellegi, kes suudaks selgitada, kuidas iseseisvalt oma töövahendit efektiivselt kasutavad inimesed peaksid toimima, et elutegevuse käigus tekkiv poleks lihtsalt kasvav kuhil, vaid kindla ülesehitusega rajatis.
    Tänase kommentaari teemaks peaks olema keskklassi arvuti, nii et igati kohane oleks siinkohal küsida -- millist arvutit ma vajan? On mitu teed leida sellele vastust. Microsoft ja Intel ütlevad, et homme on kindlasti hullem kui täna, nii et kindlasti tasuks osta võimalikult võimas arvuti. IBM ütleb, et neil või nende sõpradel-sugulastel on nimelt sinu vajadusteks lahendus. Hulk tootmisele orienteeritud arvutifirmasid leiavad paremaid müügistrateegiaid ja parandavad logistikat.
    Omamata kindlat plaani, aga see-eest piisavalt seiklushimu, sobib vahest Inteli-Microsofti liin. Ostes tipu, tagan selle, et see ka homme sobib -- muidugi juhul, kui mul on homme meeles ajaga kaasas käia ja uusi rakendusi käima panna. Olles pisike ja soovides nimelt seda kasutada võitluses suurte vastu, on hea olla kergesti manööverdataval positsioonil. Kui aga ostaks hoopis alustuseks teadmisi selle kohta, mida oleks vaja teha? Seejärel muretseks süsteemi, mis ühest küljeks teeks seda, mida igapäevatöös vaja, jätaks aga info piisavalt avatuks, et selle baasil saaks homme midagi edasi ehitada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.