Kas majandusküsimustes on valitsusel selged suunad?

Mis on täpselt valitsuse majandusmõte? See kujuneb sageli kogunemistel, kus midagi konkreetselt paberile ei pandagi. Valitsus viskleb ikkagi kahe situatsiooni vahel -- tuleb luua efektiivne tootmine, kuid samas peab ka ostujõudu jälgima.

Koonderakonna parlamendifraktsioon leiab, et tollid on üks majanduse regulatsiooni mehhanismidest.

Tolle päriselt kõrvale heita ei ole mõtet. On vaja valida, millised neist hinnasüsteemi kõige rohkem mõjutavad. Väga räiged on tõkketollid.

Kaitsetollide üks vorm on tasakaalustustollid. Meie võiksime neid kasutada iga kaubagrupi kohta eraldi. Peaministri arvates on tasakaalustustollidel mõte iga konkreetset kaubagruppi ja ajamomenti eraldi vaadeldes. Seejuures tuleb operatiivselt jälgida maailma kaubandustrende.

Peaminister peab jälgima olukorda ja üritama päästa elanikkonda, kuna meie praegune ostujõud on ikkagi küllaltki madal.

Me kasutame välismaise maksumaksja poolt kinnimakstud toiduaineid. See on üsna omakasupüüdlik tegevus, mida madala ostujõu tõttu tuleb teatud aja jooksul teha. Hinnaks on siin see, et põllumajandustootjad satuvad raskesse olukorda.

Praegune poliitika on, et raskete tingimuste abil on vaja vähendada maatootjate arvu ja jätta alles neist vaid kõige efektiivsemad.

Tean, et Vähi on andnud majandusministeeriumile ülesande, et too paneks Eesti majanduspoliitika selgelt kirja. Mingi majanduspoliitika on olnud kokku lepitud ka koalitsioonikokkuleppes.

Me räägime teineteisest tihtipeale mööda. Näiteks liberaalne majandus. Ma ei ütleks, et meil riigi sees oleks majandus liberaalne. Bürokraatia täitsa uputab, eks ole? Kui tahad oma firmat teha, siis see võtab ligi aasta aega.

Keegi ei räägi seda, et neid ettevõtteid, mis enda majandamisega toime ei tule, peaks kuidagi riigi kulul alles hoidma. Mina ei ole neid mehi, kes nii räägivad, kohanud. Olgugi, et ma lehtedest loen ajakirjanike artikleid selle kohta, et kuskil keegi niisuguse asja eest võitleb. Küll aga räägin ma seda, et nõukogude ajast on ettevõtetel kaasas suured maksuvõlad ja lisaks veel mitmesugused erastamise tulemusel kuhjunud maksukoormused. Sellest tulenevad reale ettevõtetele probleemid, millega nad ilmselt ei suuda toime tulla.

Siit tulebki küsimus. Kas lasta nüüd kõik need ettevõtted pankrotti või siiski mitte põhja lasta ning likvideerida need koormused. Ettevõte töötaks siis normaalselt edasi ja annaks riigile tulu. Vastupidisel juhul hävitaksime ettevõtte tulubaasi ning ei saaks ka temalt võlgu kätte.

Kui firma on elujõuline, siis mina kustutaksin tema üleminekuperioodi järgsed võlad.