Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas majandusküsimustes on valitsusel selged suunad?

    Mis on täpselt valitsuse majandusmõte? See kujuneb sageli kogunemistel, kus midagi konkreetselt paberile ei pandagi. Valitsus viskleb ikkagi kahe situatsiooni vahel -- tuleb luua efektiivne tootmine, kuid samas peab ka ostujõudu jälgima.
    Koonderakonna parlamendifraktsioon leiab, et tollid on üks majanduse regulatsiooni mehhanismidest.
    Tolle päriselt kõrvale heita ei ole mõtet. On vaja valida, millised neist hinnasüsteemi kõige rohkem mõjutavad. Väga räiged on tõkketollid.
    Kaitsetollide üks vorm on tasakaalustustollid. Meie võiksime neid kasutada iga kaubagrupi kohta eraldi. Peaministri arvates on tasakaalustustollidel mõte iga konkreetset kaubagruppi ja ajamomenti eraldi vaadeldes. Seejuures tuleb operatiivselt jälgida maailma kaubandustrende.
    Peaminister peab jälgima olukorda ja üritama päästa elanikkonda, kuna meie praegune ostujõud on ikkagi küllaltki madal.
    Me kasutame välismaise maksumaksja poolt kinnimakstud toiduaineid. See on üsna omakasupüüdlik tegevus, mida madala ostujõu tõttu tuleb teatud aja jooksul teha. Hinnaks on siin see, et põllumajandustootjad satuvad raskesse olukorda.
    Praegune poliitika on, et raskete tingimuste abil on vaja vähendada maatootjate arvu ja jätta alles neist vaid kõige efektiivsemad.
    Tean, et Vähi on andnud majandusministeeriumile ülesande, et too paneks Eesti majanduspoliitika selgelt kirja. Mingi majanduspoliitika on olnud kokku lepitud ka koalitsioonikokkuleppes.
    Me räägime teineteisest tihtipeale mööda. Näiteks liberaalne majandus. Ma ei ütleks, et meil riigi sees oleks majandus liberaalne. Bürokraatia täitsa uputab, eks ole? Kui tahad oma firmat teha, siis see võtab ligi aasta aega.
    Keegi ei räägi seda, et neid ettevõtteid, mis enda majandamisega toime ei tule, peaks kuidagi riigi kulul alles hoidma. Mina ei ole neid mehi, kes nii räägivad, kohanud. Olgugi, et ma lehtedest loen ajakirjanike artikleid selle kohta, et kuskil keegi niisuguse asja eest võitleb. Küll aga räägin ma seda, et nõukogude ajast on ettevõtetel kaasas suured maksuvõlad ja lisaks veel mitmesugused erastamise tulemusel kuhjunud maksukoormused. Sellest tulenevad reale ettevõtetele probleemid, millega nad ilmselt ei suuda toime tulla.
    Siit tulebki küsimus. Kas lasta nüüd kõik need ettevõtted pankrotti või siiski mitte põhja lasta ning likvideerida need koormused. Ettevõte töötaks siis normaalselt edasi ja annaks riigile tulu. Vastupidisel juhul hävitaksime ettevõtte tulubaasi ning ei saaks ka temalt võlgu kätte.
    Kui firma on elujõuline, siis mina kustutaksin tema üleminekuperioodi järgsed võlad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.