• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas majandusküsimustes on valitsusel selged suunad?

    Mis on täpselt valitsuse majandusmõte? See kujuneb sageli kogunemistel, kus midagi konkreetselt paberile ei pandagi. Valitsus viskleb ikkagi kahe situatsiooni vahel -- tuleb luua efektiivne tootmine, kuid samas peab ka ostujõudu jälgima.
    Koonderakonna parlamendifraktsioon leiab, et tollid on üks majanduse regulatsiooni mehhanismidest.
    Tolle päriselt kõrvale heita ei ole mõtet. On vaja valida, millised neist hinnasüsteemi kõige rohkem mõjutavad. Väga räiged on tõkketollid.
    Kaitsetollide üks vorm on tasakaalustustollid. Meie võiksime neid kasutada iga kaubagrupi kohta eraldi. Peaministri arvates on tasakaalustustollidel mõte iga konkreetset kaubagruppi ja ajamomenti eraldi vaadeldes. Seejuures tuleb operatiivselt jälgida maailma kaubandustrende.
    Peaminister peab jälgima olukorda ja üritama päästa elanikkonda, kuna meie praegune ostujõud on ikkagi küllaltki madal.
    Me kasutame välismaise maksumaksja poolt kinnimakstud toiduaineid. See on üsna omakasupüüdlik tegevus, mida madala ostujõu tõttu tuleb teatud aja jooksul teha. Hinnaks on siin see, et põllumajandustootjad satuvad raskesse olukorda.
    Praegune poliitika on, et raskete tingimuste abil on vaja vähendada maatootjate arvu ja jätta alles neist vaid kõige efektiivsemad.
    Tean, et Vähi on andnud majandusministeeriumile ülesande, et too paneks Eesti majanduspoliitika selgelt kirja. Mingi majanduspoliitika on olnud kokku lepitud ka koalitsioonikokkuleppes.
    Me räägime teineteisest tihtipeale mööda. Näiteks liberaalne majandus. Ma ei ütleks, et meil riigi sees oleks majandus liberaalne. Bürokraatia täitsa uputab, eks ole? Kui tahad oma firmat teha, siis see võtab ligi aasta aega.
    Keegi ei räägi seda, et neid ettevõtteid, mis enda majandamisega toime ei tule, peaks kuidagi riigi kulul alles hoidma. Mina ei ole neid mehi, kes nii räägivad, kohanud. Olgugi, et ma lehtedest loen ajakirjanike artikleid selle kohta, et kuskil keegi niisuguse asja eest võitleb. Küll aga räägin ma seda, et nõukogude ajast on ettevõtetel kaasas suured maksuvõlad ja lisaks veel mitmesugused erastamise tulemusel kuhjunud maksukoormused. Sellest tulenevad reale ettevõtetele probleemid, millega nad ilmselt ei suuda toime tulla.
    Siit tulebki küsimus. Kas lasta nüüd kõik need ettevõtted pankrotti või siiski mitte põhja lasta ning likvideerida need koormused. Ettevõte töötaks siis normaalselt edasi ja annaks riigile tulu. Vastupidisel juhul hävitaksime ettevõtte tulubaasi ning ei saaks ka temalt võlgu kätte.
    Kui firma on elujõuline, siis mina kustutaksin tema üleminekuperioodi järgsed võlad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreserv plaanib "peagi" rahatrükki vähendama hakata
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.