Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Klaus sai valitsuse kokku
Uude valitsuskoalitsiooni kuuluvad needsamad kolm erakonda, kes on T?ehhis enamusvalitsusena võimul olnud ja reforme läbi viinud viimased neli aastat. 16liikmelises valitsuses saab Vaclav Klausi juhitav demokraatlik kodanikupartei (ODS) kaheksa kohta ning kristlikud demokraadid (KDU-CSL) ja demokraatlik kodanikuliit (ODA) kumbki neli kohta.
ODS säilitas tähtsamad ministriportfellid: peaminister on Vaclav Klaus, rahandusminister Ivan Kocarnik, välisminister Josef Zieleniec ja siseminister Jan Ruml.
Koalitsioonileppe sündi takistas põhiliselt väiksemate parteide nõue, et ODS ei saaks nagu seni enamuskohti uues kabinetis. Eelkõige on selle põhjuseks Vaclav Klausi autoritaarne juhtimisstiil, mis väiksematele koalitsioonipartneritele on olnud vastukarva. Lõpuks oli ODSi juht sunnitud selle nõudega leppima, ehkki ODS sai sai kaks korda niipalju hääli kui ODA ja KDU-CSL kokku. Saavutatud kompromissi kohaselt jagunevad kohad võrdselt -- 8:8.
Ent pärast seda kompromissi sündis kolmapäeval kohe uus riid, kuna ODA taotles oma ministrile T?ehhi liitumist Euroopa Liiduga korraldava komitee juhi kohta.
Kuid lisaks uuele koalitsioonileppele, millele eile alla kirjutati, vajas vähemusvalitsus ka suurima opositsioonierakonna, sotsiaaldemokraatide toetust. Sotsiaaldemokraadid on valmis Vaclav Klausi valitsust toetama ainult siis, kui nad saavad parlamendis võtmepositsioonid enda kätte. Seni ei ole Vaclav Klaus ja sotsiaaldemokraatide liider Milos Zeman sel teemal aga läbirääkimisi alustanud, mille põhjuseks on eelkõige nende kahe mehe omavaheline vihavaen. Valimiskampaanias süüdistas Zeman Klausi majandusteadlasena kommunistidega koostöö pärast enne 1989. a, ehkki Klaus kunagi parteisse ei astunud. Zeman ise oli tudengina kommunistlikust parteist välja heidetud pärast 1968. a sündmusi.
Analüütikute arvates ei suuda praegune koalitsioon neli aastat võimul püsida, nad ennustavad, et erakorralised valimised tulevad niipea, kui üks pooltest on kindel, et tal õnnestub valimistel rahva enamuse toetus saavutada. REUTER-ÄP