Hulgiturul on raske rohkem kasumit teenida

«Sellel aastal keegi suurtest ära ei kuku, võib olla edaspidi, kui läheb tõsisemaks löömaks,» prognoosib suurima hulgifirma ETK Hulgi tegevdirektor Rudolf Kuldkepp.

«Suuri hulgifirmasid ei mahu Eestisse nii palju,» tõdeb ta. Kuldkepi sõnul pole välistatud ka mõne hulgifirma ühinemine.

Mitmed hulgifirmad tõmbavad sellel aastal pisut koomale toidukaupade nimistut või võtavad juurde tööstuskaupu, sest sellelt saab suuremat kasumit. Jüri Vipsi sõnul on lisaväärtuse seisukohalt tööstuskaupadega märksa tulusam kaubelda kui toidukaupadega.

«Deodorandi omahind on viis krooni, aga müüa saab seda 40 krooniga,» näitlikustab Vips. Toiduainetele nii suurt juurdehindlust panna ei saa, lisab ta.

«Aasta-kaks tagasi, kui Abe oli tööstuskaupade osas eriti edukas, oli meie rentaablus tunduvalt kõrgem kui teistel,» tunnistab Vips, kelle firma müüb kaupa Abestocki kaubamärgi all. «Tookord võis võrrelda kümnemiljonilist tööstuskaupade käivet 30 miljoni kroonise toidukaupade käibega,» lisab ta.

OÜ Jungent, kes seni kauples alla paarisaja erineva toidukauba nimetusega, võttis mais hinnakirja ka tööstuskaubad. «Leidsime, et toidukaupade müügikäivet vaikselt tõstes tuleb sisse sõita ka esmatarbekaupadega,» räägib Jungenti müügidirektor Peep Vain. Aasta lõpuks peaksid tööstuskaubad moodustama kuni viiendiku Jungenti müügikäibest.

ASi Smarten müügimaht suurenes eelmisel aastal kaks korda ja firma käive ulatus kolmesaja miljoni kroonini. «Võitsime langejate arvelt turgu juurde,» iseloomustab Smarteni tegevdirektor Armin Kõomägi.

Selleks, et käesoleval aastal käivet veel 50 miljoni krooni võrra kasvatada, tahab Smarten täiustada juhtimist. «Muutus tuleb sortimendi juhtimises ehk teisisõnu, inimesed, kes enne tegelesid konkreetsete tarnijatega, tegelevad nüüd kaubagruppidega.»