- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,1%5 975,15
- DOW 300,17%42 245,13
- Nasdaq −0,35%19 477,43
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,55
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,1%5 975,15
- DOW 300,17%42 245,13
- Nasdaq −0,35%19 477,43
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Verine lahing Esoili pärast
Esoil on nagu lehm, keda lüpsavad nii Eesti riik, Eesti kui ka Lääne kütusefirmad. Higine rebimine on klaasistanud lüpsjate silmad, nii jääb neil märkamata, et piim on nisadest juba ammu otsa lõppenud, kõva pigistamise peale niriseb veel vaid verd. Eesti riik Esoili müüjana on jõudnud seisu, kus iga otsus tähendab kauplemist kahjudega.
Eesti riik on kolmandiku Eesti kütuseturust ja osaluse Eesti-Vene naftatransiidis tegelikult juba Coastalile kinkinud. See juhtus aasta tagasi, kui Esoil ja Coastal sõlmisid salasobingu Muuga sadama rekonstrueerimiseks ja naftajuhtme ehitamiseks Maardust Muuga sadamasse. Coastal maksis ettemaksuna tulevikus ostetavate teenuste eest ligi 200 miljonit krooni ja Esoil tagas lepingu oma varadega.
Riik on oma jõumängu mängides ignoreerinud AA- Õligrupi valduses olevat 90 miljoni krooni suurust võlanõuet Eesti Kütuse ja Esoili vastu kui tüütu kärbse pirinat. Ärritatud AA-grupi mehed lisasid sellele ligi 800miljonilise viivisenõude. Tagatipuks tegi erastamisagentuur, st riik kõlava avalduse, et võtab võla- ja viivisnõude enda kanda, aga ta ei pruugi jaksata seda kanda. Võib ette kujutada maksumaksjate rõõmu, kui kohtus nimetatud nõuded kinnituse saavad.
Eilseks laekunud erastamispakkumused on kõik tühi töö, sest tühipalja kaubamärgi Esoil erastamisel pole vähimatki mõtet, Esoili muud varad on ju arestitud. Lahendus peab tulema kolmnurgast riik--AA-Õligrupp--Coastal.
Esimene variant: riik igno-reerib Õligruppi lõpuni. Sõltuvalt kohtuotsusest, kas erastamisagentuuri enda peale võetud võlgade otsus jääb jõusse või mitte, järgnevad lõputud kohtuprotsessid Õligrupi ja kas siis riigi või erastamise võitnud firma vahel. Võib juhtuda, et riik suudab kohtus saavutada Õligrupi võlanõuete tühiseks kuulutamise. Sel juhul tuleb riiki ainult õnnitleda erakordselt õnnestunud tegutsemise puhul kodumaise ettevõtluse arendamisel.
Teine variant: Esoil erastatakse siiski Õligrupile. Riigil tuleb maksta vähem, st tagastada ainult Coastalilt ettemaksuna saadud paarsada miljonit. Samas tuleb arvestada rahvusvaheliste komplikatsioonidega lepingu rikkumise pärast, võimalikud on kohtuprotsessid. Õligrupile võib jääda lõpuks ainult EK tanklakett, kuna Maardu naftajuhe ja terminaal jäävad ettemaksu katteks Coastalile.
Kolmas variant: Esoili pankrot. Juhul kui erastamisagentuurile ei jää õigust jätta endale võla- ja viivisenõuded, tuleb need tasuda Esoilil, kel puudub selleks raha. Riik vastutab ainult Esoili aktsiakapitali piires ja pääseb seega kohustusest miljardi kroonini ulatuvaid Õligrupi ja Coastali nõudeid tasuda. Samas aga tuleb riigil suu suurest erastamisrahast puhtaks pühkida.
Neljas variant: saavutatakse mingisugune kohtuväline kokkulepe. Kas siis lepivad kokku Coastal ja Õligrupi USA-poolne osanik või topib riik Õligrupi suu kinni, ostes temalt omakorda üles Eesti Kütuse kunagise võla.
Riik on lubanud erastamise hambad ristis lõpuni viia. Paar päeva tagasi kurtis aga EEA nõukogu liige Ants Leemets, et ei saa üldse aru, mis praegu toimub. Äripäev loodab, et esmaspäeval teevad erastajad toimuvast enesele selgelt aru andes Eesti jaoks parima otsuse.
Enimloetud
Viimased uudised
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele