1990. aastal seadis valitsus eesmärgiks saavutada kontroll riigi varade üle. Eelmisel nädalal Euroopa komisjoni küsimustikule antud vastustes ei olnud just haruldane lause: «Olemasolev statistiline andmebaas ei võimalda küsimusele vastata». Ilmneb, et statistika ei tea näiteks midagi informatsioonitehnoloogiatööstusest. Samal ajal kavatseb arvutifirma Pennu Computer Technology rajada Keilasse kõvaketaste renoveerimistehase ning Eesti suurim arvutitootja Microlink teatab, et poolaasta käive lähenes 100 miljonile kroonile.

Samas dokumendis lubavad mitmed ametkonnad, et korrastavad statistilise andmebaasi aastal 1999 või sajandivahetusel. Eurominister Endel Lippmaa peab sellist venitamist lubamatuks, rõhutades, et kogu majanduse arengu ja analüüsi üheks eelduseks on moderniseeritud statistilise andmebaasi olemasolu.

Imestamist väärt on fakt, et riigi eelarve planeerimine üldse toimib. Näiteks rahandusministeeriumi andmeil kuulus 1995. aasta algul riigile 193 ettevõtet, statistikaameti andmeil 640 ja ettevõtete registri andmeil 1234 ettevõtet. Näide mujalt valdkonnast. Riigikontrolli arvestuste kohaselt moodustasid ministeeriumide omatulud eelmisel aastal üle 400 miljoni krooni, ent ministeeriumiametnike nimetatud summade liitmisel võib heal juhul jõuda 40 miljoni kroonini.

Võrreldes ettevõtete registrist saadud väljavõtet 50 suurema kinnisvarafirma kohta kinnisvarafirmade liidu poolt koostatud nimekirjaga, võib täheldada kokkulangevust vaid paari-kolme nime osas. Enamik nimesid, mis registri andmeil turuliidri tiitleid oleks pälvinud, ei tekitanud kinnisvaraturu spetsialistides äratundmisrõõmu.

Kas poleks aeg kiirendada üleminekutempot nõukogude analüüsi ja statistika töömeetoditelt läänes aktsepteeritavatele alustele?