Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sidesfäär vajab uusi seadusi
Vastab teede ja sideministeeriumi asekantsler Tõnu Naestema
Õigem oleks küll öelda kaabelleviseadus. Selle seaduse eelnõu on saadetud praegu kooskõlastamisele ministeeriumidesse ja teistel asjast huvitatuile, sealhulgas ka suurematele kaabeltelevisioonioperaatoritele. Meie roosa unistus oleks, et see seadus võetaks jõuludeks riigikogus vastu. Oleme sellega juba väga pikka aega vaeva näinud. Seaduse toorik saadi valmis eelmise aasta sügisel, selle saatsime ülevaatamiseks Euroopa ekspertidele. Nende arvamuste põhjal töötasime ta põhjalikult ringi.
Nüüd tahame uuesti saada vastust ministeeriumidelt ja Euroopa mitmesugustelt ekspertidelt. Oluline on, et ta sobiks Euroopa Liidu seadusandlusega. Erinevatel maadel on need asjad lahendatud väga erinevalt. Sealjuures on tähtis see, et kedagi ei hakataks kopeerima, vaid seadus vastaks Euroopa Liidu suundumusele ning arvestaks samas ka kohalikke olusid.
Seadus näeb ette nn ülemineku perioodi, mille jooksul oleks siis kõigil aega asjad seadusega vastavusse viia. Me ei taha seda, et kui täna seadus hakkaks kehtima, siis homme on vaatajal teler pime. Tarbijat ei huvita, kas näidatakse seaduslikku pilti või mitte. Üleminek ei tohiks kahjustada vaataja huve.
Jah, nii me tahame teha. See peaks loodama praeguse elekterside inspektsiooni baasil. Kuid see nõuab selle asutuse tugevdamist ja praeguste funktsioonide laiendamist.
Tuleb luua täiendavaid töökohti ja valmistada ette inimesed. Raske on öelda, kas ja kui kiiresti see kõik toimub.
Kogu telekommunikatsiooni valdkonnas on meil kavas viia kõik seda ala hõlmavad seadusepaketid vastavusse Euroopa Liidu seadustega. Üks hea võimalus on siinjuures EBRD konsultantide abi. Nemad aitavad kümne kuu jooksul viia meie seadusandluse ja regulatsioonistruktuurid vastavusse Euroopa Liidu nõuetega.
Eesti Telekomi rolli ma seejuures liialt ei rõhutaks. Me tahame luua selliseid seadusi, mis kestaksid hulk aega. Kuid seal tuleb välja tuua üleminekuperiood, mille kestel on Eesti Telefonile antud eriõigused ja seda tehakse rakendussätetega. Eesmärk on, et selle aja jooksul saadaks paika Eesti Telefoni põhivõrk, arvestades side väljaarendamist maarajoonides.
Eesti Telefoni eriõiguste ennetähtaegse lõpetamisega tekitaksime tühimiku, sest keegi ei lähe niisama kusagile ääremaale sidet arendama, ikka püütakse leida magusamad kohad. Eesti Telefonile tekiksid konkurendid küll Tallinnas, mitte aga kusagil Võrus.
Suurem osa telefonsides ringlevast rahast tuleb kohalikust kaug- ja rahvusvahelisest sidest. Kuid maal on selle osakaal väga väike. Helistavad ikkagi need, kellel on raha.
Üks võimalus oleks, et riik doteeriks sidet, seda saab teha ainult rikas riik. Teine võimalus on minna Inglismaa teed. Seal peavad kõik tegutsevad operaatorid maksma ühisesse fondi, kes raha siis omakorda jällegi laiali jaotab. Selle kahjuks räägib muidugi liigne bürokraatia. Tulevikus peame leidma mingi mehhanismi. Milline see täpselt olla võiks, ei oska ma praegu veel öelda.
Meil selliseid andmeid ei ole. Turul on ju lisaks Eesti Mobiiltelefonile ka Radiolinja Eesti ning kohe on tulemas ka kolmas GSM operaator, kellel on ka minu teada sõlmitud nn interconnection- leping Eesti Telefoni võrgu kasutamiseks. Meie andmetel tehakse vahet ainult n-ö mahtude osas. Kellel on suurem maht taga, sellel on ka soodsamad tingimused, kuid need reeglid kehtivad kõigile.
Seadusandluse korrastamisel koostöös EBRDga tahame täpselt paika panna interconnectioni tingimused, samuti ka tariifipoliitika kujundamise. Need valdkonnad tahavad täpset reguleerimist.
Nende firmade osalusest rääkides võib öelda, et tunduvalt halvem oleks, kui esindatud oleks ainult üks kahest firmast. Samas ei tohiks Eesti Telekomi erastamisest rääkimisel kõnelda ainult Eesti riigi osaluse vähendamisest. Jutt saab olla ainult pariteetse osaluse vähendamisest. Küsimus on ka selles, kas riik peaks üldse oma osaluse ära andma, kuna tegemist on ikkagi väga tulusa äriga.
Arvestada tuleks ka erastamise viisi. Kas müüa tükike siit ja sealt või kujundada Telekom üheks suureks kontserniks ja seejärel börsile viia.
Soomes näiteks ei ole Tele tükeldatud, vaid on kontsern. See võimaldab tal omada suuri ressurse, mida saab seejärel investeeringute vajaduse kohaselt suunata. Küsimus on ikkagi väga investeeringumahukas alas. Suurema kontserniga on kergem minna ka suurtele börsidele, sest saab ennast paremini müüa.
Telekomi erastamise puhul on tehtud otsused väga tähtsad, neid ei saa teha tunde järgi. Praegu ei tohiks valitsuse tasandil mingeid varajasi otsuseid langetada. Kuid õnneks ei ole seda probleemi, et riigikassa seisukord survet avaldab.
Põhimõtteliselt on koostöö nende kahe vahel täiesti olemas. Praegu lihtsalt üritatakse leida võimalikult valutuid lahendusi klientidele, et nad ei oleks operaatorite vahetuse pärast häiritud.