• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sidesfäär vajab uusi seadusi

    Vastab teede ja sideministeeriumi asekantsler Tõnu Naestema

    Õigem oleks küll öelda kaabelleviseadus. Selle seaduse eelnõu on saadetud praegu kooskõlastamisele ministeeriumidesse ja teistel asjast huvitatuile, sealhulgas ka suurematele kaabeltelevisioonioperaatoritele. Meie roosa unistus oleks, et see seadus võetaks jõuludeks riigikogus vastu. Oleme sellega juba väga pikka aega vaeva näinud. Seaduse toorik saadi valmis eelmise aasta sügisel, selle saatsime ülevaatamiseks Euroopa ekspertidele. Nende arvamuste põhjal töötasime ta põhjalikult ringi.
    Nüüd tahame uuesti saada vastust ministeeriumidelt ja Euroopa mitmesugustelt ekspertidelt. Oluline on, et ta sobiks Euroopa Liidu seadusandlusega. Erinevatel maadel on need asjad lahendatud väga erinevalt. Sealjuures on tähtis see, et kedagi ei hakataks kopeerima, vaid seadus vastaks Euroopa Liidu suundumusele ning arvestaks samas ka kohalikke olusid.
    Seadus näeb ette nn ülemineku perioodi, mille jooksul oleks siis kõigil aega asjad seadusega vastavusse viia. Me ei taha seda, et kui täna seadus hakkaks kehtima, siis homme on vaatajal teler pime. Tarbijat ei huvita, kas näidatakse seaduslikku pilti või mitte. Üleminek ei tohiks kahjustada vaataja huve.
    Jah, nii me tahame teha. See peaks loodama praeguse elekterside inspektsiooni baasil. Kuid see nõuab selle asutuse tugevdamist ja praeguste funktsioonide laiendamist.
    Tuleb luua täiendavaid töökohti ja valmistada ette inimesed. Raske on öelda, kas ja kui kiiresti see kõik toimub.
    Kogu telekommunikatsiooni valdkonnas on meil kavas viia kõik seda ala hõlmavad seadusepaketid vastavusse Euroopa Liidu seadustega. Üks hea võimalus on siinjuures EBRD konsultantide abi. Nemad aitavad kümne kuu jooksul viia meie seadusandluse ja regulatsioonistruktuurid vastavusse Euroopa Liidu nõuetega.
    Eesti Telekomi rolli ma seejuures liialt ei rõhutaks. Me tahame luua selliseid seadusi, mis kestaksid hulk aega. Kuid seal tuleb välja tuua üleminekuperiood, mille kestel on Eesti Telefonile antud eriõigused ja seda tehakse rakendussätetega. Eesmärk on, et selle aja jooksul saadaks paika Eesti Telefoni põhivõrk, arvestades side väljaarendamist maarajoonides.
    Eesti Telefoni eriõiguste ennetähtaegse lõpetamisega tekitaksime tühimiku, sest keegi ei lähe niisama kusagile ääremaale sidet arendama, ikka püütakse leida magusamad kohad. Eesti Telefonile tekiksid konkurendid küll Tallinnas, mitte aga kusagil Võrus.
    Suurem osa telefonsides ringlevast rahast tuleb kohalikust kaug- ja rahvusvahelisest sidest. Kuid maal on selle osakaal väga väike. Helistavad ikkagi need, kellel on raha.
    Üks võimalus oleks, et riik doteeriks sidet, seda saab teha ainult rikas riik. Teine võimalus on minna Inglismaa teed. Seal peavad kõik tegutsevad operaatorid maksma ühisesse fondi, kes raha siis omakorda jällegi laiali jaotab. Selle kahjuks räägib muidugi liigne bürokraatia. Tulevikus peame leidma mingi mehhanismi. Milline see täpselt olla võiks, ei oska ma praegu veel öelda.
    Meil selliseid andmeid ei ole. Turul on ju lisaks Eesti Mobiiltelefonile ka Radiolinja Eesti ning kohe on tulemas ka kolmas GSM operaator, kellel on ka minu teada sõlmitud nn interconnection- leping Eesti Telefoni võrgu kasutamiseks. Meie andmetel tehakse vahet ainult n-ö mahtude osas. Kellel on suurem maht taga, sellel on ka soodsamad tingimused, kuid need reeglid kehtivad kõigile.
    Seadusandluse korrastamisel koostöös EBRDga tahame täpselt paika panna interconnectioni tingimused, samuti ka tariifipoliitika kujundamise. Need valdkonnad tahavad täpset reguleerimist.
    Nende firmade osalusest rääkides võib öelda, et tunduvalt halvem oleks, kui esindatud oleks ainult üks kahest firmast. Samas ei tohiks Eesti Telekomi erastamisest rääkimisel kõnelda ainult Eesti riigi osaluse vähendamisest. Jutt saab olla ainult pariteetse osaluse vähendamisest. Küsimus on ka selles, kas riik peaks üldse oma osaluse ära andma, kuna tegemist on ikkagi väga tulusa äriga.
    Arvestada tuleks ka erastamise viisi. Kas müüa tükike siit ja sealt või kujundada Telekom üheks suureks kontserniks ja seejärel börsile viia.
    Soomes näiteks ei ole Tele tükeldatud, vaid on kontsern. See võimaldab tal omada suuri ressurse, mida saab seejärel investeeringute vajaduse kohaselt suunata. Küsimus on ikkagi väga investeeringumahukas alas. Suurema kontserniga on kergem minna ka suurtele börsidele, sest saab ennast paremini müüa.
    Telekomi erastamise puhul on tehtud otsused väga tähtsad, neid ei saa teha tunde järgi. Praegu ei tohiks valitsuse tasandil mingeid varajasi otsuseid langetada. Kuid õnneks ei ole seda probleemi, et riigikassa seisukord survet avaldab.
    Põhimõtteliselt on koostöö nende kahe vahel täiesti olemas. Praegu lihtsalt üritatakse leida võimalikult valutuid lahendusi klientidele, et nad ei oleks operaatorite vahetuse pärast häiritud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Hirmkallis liha paneb ameeriklased vegandieedile Selver: Eestis eelistatakse juba odavamaid lihatooteid
Liha hind on USAs tõusnud nii palju, et inimesed on hakanud loobuma liha söömisest ning panustavad hoopis vegandieedile, vahendab Bloomberg.
Liha hind on USAs tõusnud nii palju, et inimesed on hakanud loobuma liha söömisest ning panustavad hoopis vegandieedile, vahendab Bloomberg.
Värvitootja paneb Eestis tehase kinni
Hiljuti USA kontserni alla liikunud värvitootja Tikkurila lõpetab Eestis tootmise, kuna tehasehoone jääb kitsaks. Eesti turult aga ettevõte ei lahku ning müük jätkub vanaviisi.
Hiljuti USA kontserni alla liikunud värvitootja Tikkurila lõpetab Eestis tootmise, kuna tehasehoone jääb kitsaks. Eesti turult aga ettevõte ei lahku ning müük jätkub vanaviisi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.