• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Boriss Jeltsini võit valimistel ei üllatanud väärtpaberiturgu

    Kuu aega tagasi Boriss Jeltsini taasvalimisega Venemaa presidendiks on saabunud ka sealsele väärtpaberiturule eriti aga aktsiaturule näiv suverahu.
    Kuni valimiste viimase vooru tulemuste avaldamiseni oli aktsiaturu võimalik reaktsioon üsnagi etteaimatav.
    Enamik investoreid ei pidanudki enda ootustes pettuma, sest päev peale valimisi noteeriti paljusid aktsiaid juba turu avamisel 10--15 protsenti kõrgemalt, võrreldes päevaga enne valimisi. Sama päeva jooksul saavutasid ka enamiku aktsiate hinnad kõigi aegade kõrgeima taseme.
    Venemaa elektroonilises kauplemissüsteemis RTS (Russian Trading System), kust tuleb enamus aktsiaturu käibest, vahetati aktsiaid esimeste kauplemisminutite jooksul rohkem kui kolme miljoni dollari vääringus.
    Sellega oli turg ennast aga ammendanud, kinnitades fakti, et hinnad peegeldasid juba varem investorite kindlust Jeltsini võidus.
    Järgmistel päevadel käive langes ning turg kukkus vaikselt, millele järgnes aga väga järsk ja kiire langus. Mõne päeva jooksul kukkus turg kuni 40%.
    Peamisteks põhjusteks selle languse taga tooksin siin eraldi välja kasumi väljavõtmise äärmiselt üleostetud turul Vene pankade poolt, kes mängisid «lühikese» ehk laenatud rahaga ning lääne investorite oodatust väiksema aktiivsuse.
    Olukorda halvendas veel Venemaa keskpanga poolt pankade kohustuslike reservide suurendamine, mis lisas turule müüjaid pankade näol, kes uute normide katmiseks likvideerisid enda positsioone. Suureks küsimuseks jäi ka lääne investorite sisenemine turule.
    Selge on see, et sellises ulatuses ja kiirusega nagu algselt arvati, turule sisseostmist ei toimu. Venemaa 20 miljardi dollarilise kapitaliseeritusega aktsiaturg on siiski lääne institutsionaalsete investorite jaoks liiga väike ja puuduliku seadusandlusega.
    Praegu hindaksin ma lääne fondide poolt Venemaa aktsiaturule paigutatud kogusummat ligilähedaselt miljardile dollarile. Enamus sellest rahast kuulub kinnistele investeerimisfondidele (nt Templeton Russia, Regenti fondid jms), mis on asutatud juba eelmisel aastal ning mille investeerimispoliitika on pikaajaline (st et aktiivselt turul ei osaleta).
    Juuli alguses moodustati ka esimene USAs registreeritud avatud investeerimisfond -- Lexington Troika Dialog Russia, mille planeeritud mahuks on fondi juhataja Gor Nakhapteyani sõnade järgi 100 miljonit dollarit.
    Juuli lõpus hakkas turul levima veel ka uudis Belgia päritoluga, samuti 100 miljoni dollarilise aktsiafondi asutamisest.
    Selge on see, et niivõrd õhukesel turul nagu Venemaal praegu on, mõjub igasugunegi ostmine turule positiivselt. Raske on muidugi ennustada, kuhu raha hakkab minema: kas eelistatakse nn blue-chips aktsiaid (Lukoil, Rostelekom, RAO EES jt) või hoopis teise transhi aktsiaid.
    Kindlasti hakkavad uued investorid rohkem tähelepanu pöörama ka ettevõtete fundamentaalsetele näitajatele ning seavad selle esikohale blue-chips aktsiate poolt pakutavale likviidsusele.
    Seda saab põhjendada asjaoluga, et enne valimisi osteti just rohkem kaubeldavamaid aktsiaid, mis võimaldaks ootamatuste korral enda positsioone kiiremini likvideerida.
    Siiski, arvestades näiteks ka Eestis populaarsust võitnud P/E suhet (hinna ja kasumi suhe), on isegi paljude blue-chips'ide vastav näitaja veel allpool vastava majandusharu keskmist taset.
    Nii on RAO EES (ülevenemaaline elektrivõrk) P/E suhtarv 1,26. Samas esineb ka küllaltki kõrge näitajaga aktsiaid nagu Lukoil Holding -- 19,01.
    Selle nädala algusest võib siiski väita, et kuu aega kestnud langev trend on murtud. Seda võib pidada ka üsna loogilises jätkuks, sest need, kes soovisid müüa, on seda juba ka teinud.
    Nii langes RTSi päevakäive eelmisel nädalal rekordiliselt madalale 4,5 miljoni dollari tasemele.
    Samas ei ole hetkel veel ka toimunud massilist ostmist (viimaste päevade käive on tõusnud 10 miljoni dollarini) ja see asjaolu annab alust oletada peatselt toimuvat allasuunatud korrektuuri.
    Teisipäeva lõunaks olid enamiku aktsiate hinnad tõusnud võrreldes reedeste sulgemishindadega kümmekond protsenti.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: Tartu Kivisild ei ole muumia
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Keskpanga kohtumine pani turud langema
Föderaalreservi otsuse valguses võttis USA börs peale hommikust tõusu suuna alla, vahendab Yahoo Finance.
Föderaalreservi otsuse valguses võttis USA börs peale hommikust tõusu suuna alla, vahendab Yahoo Finance.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab Äripäeva erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab Äripäeva erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Raadiohommikus: toidu kallinemisest, rekordilisest palgakasvust ja Ferraridest
Kolmapäevane hommikuprogramm võtab fookusesse hinnatõusud, toidu kallinemise, rekordilise palgaralli ja luksusautode müügi.
Kolmapäevane hommikuprogramm võtab fookusesse hinnatõusud, toidu kallinemise, rekordilise palgaralli ja luksusautode müügi.