Tallinna linnapea kandidaadiks on reformierakod üles seadnud Eesti ehitusettevõtjate liidu juhatuse esimehe ja ehitusfirma Wiklar tegevdirektori Priit Vilba, kes kandideerib Kristiine linnaosas.

«Tahaks Mercedesega sõita ja Lagle mõisas tennist mängida,» selgitas Vilba naerdes linnapeaks kandideerimise motivatsiooni. Tõsinedes lisas, et teda häirib praeguse linnavolikogu teostatav poliitika.

Vilbale vastukaaluks pakkus koonderakond linnapea kohale metalliärimehe ja peaministri nõuniku Robert Lepiksoni. Vilba sõnul on Lepikson talle tugev konkurent, kuid usub, et osutub ise ikkagi tugevamaks.

Valimisliidu Paremerakonnad ja Mõõdukad linnapea kandidaadiks on endine majandusminister ja riigikogu Isamaliidu liige Toivo Jürgenson. Konkurentidest rääkides märkis Jürgenson, et neid on ka valimisliidu siseselt: «Olen see mina või Andres Tarand, lõplikku otsust veel ei ole.»

Lepiksoni seisukohti peab Jürgenson sümpaatseks, kuid möönab, et talle mõjuvad õõnsalt Lepiksoni süüdistused nende praeguste linnavõimude aadressil, kes esindavad ka koonderakonda.

Kuna praeguste linnavõimude töö on Jürgensoni sõnul ebaõnnestunud, ei saa ta Lepiksoni kandidatuuri tõsiselt suhtuda. «Vilba tunneb linnaelu praktilisi külgi tunduvalt paremini kui Lepikson,» märkis Jürgenson teise konkurendi kohta.

Tartus on valimisteks registreerunud kuus valimisliitu, kuus erakonda ja üksikkandidaati. Tartu praeguse linnapea Väino Kulli on oma linnapeakandidaadina üles seadnud valimisliit Tartu 2000. Äriringkondi esindav reformierakond pakub linnapeaks Tartu suurärimeest Neinar Selit. Mõõdukad soovivad linnapeana näha professor Marju Lauristini ning Isamaaliidu linnapeakandidaat on erakonna esimees Tõnis Lukas.

Keskerakond ei ole oma linnapeakandidaate veel avaldanud, kuluaarisosinate järgi on nende linnapeakandidaat Tartus Jüri Ginter ja Tallinnas Kalev Kallo.

Suurem osa valimisnimekirjades olevatest avaliku elu tegelastest on riigikogu liikmed, tunduvalt tagasihoidlikumalt on esindatud ärimehed.

«Neile (ärimeestele -- ÄP) on oma töö olulisem,» selgitas Vilba. Tema sõnul on tuntud nimede kaasamine nimekirja vajalik: «Tarku ja tublisid inimesi on meil vähe.» Vilba sõnul tundub talle Tallinna volikokku kandideerijate nimekirja vaadates, et vana aeg hakkab tagasi tulema. Nimed, kes on juba varem kandideerinud, pole ikka veel teatepulka üle andnud. «Mina olen valmis,» teavitas Vilba oma soovist linna juhtimine üle võtta.

Lisaks Vilbale ja Lepiksonile hakkab Tallinna linnavolikokku kandideerivatest ärimeestest silma ASi Inreko peadirektor Enn Rohula, kes kandideerib keskerakonna nimekirjas.

Tallinna mööblimaja peadirektor Uno Kallas esindab Eesti demokraatlikku tööparteid. «Seni on ainult parempoolsed võimul olnud ja paljudel juhtudel jätnud oma lubadused täitmata,» oli Kallas kindel, et ka Eesti demokraatlik töölispartei valimiskünnise ületab.

Reformierakonna nimekirjas on ka endine Tallinna Sadama juht, nüüdne kaitseministeeriumi kantsler Meelis Kitsing. Paremerakondade ja Mõõdukate valimisnimekirjas figureerib riigi maksuameti ekspeadirektor, nüüdne EK finantsdirektor Ardo Ojasalu.

Valimisliitu Tallinn on asunud esindama ASi Estar juhatuse esimees Jüri Kraft, ASi Mainor juhatuse esimees Ülo Pärnits ja pankrotihaldur Tiina Mitt.

Pärnus kandideerib Mesilaste nimekirjas Hansapanga peadirektor Jüri Mõis, Raplas reformierakondlane ja kohaliku EVEA panga filiaali juhataja Margus Tilga. See volikogudesse pürgivate ärimeeste nimekiri pole muidugi lõplik.

Tartus Mõõdukate nimekirjas kandideeriva Tartu ülikooli professori Peeter Vihalemma sõnul on riigikogu liikmete kandideerimine kohalike omavalitsuste valimistel väga positiivne, kuna see võimaldab sidet kohalike volikogude ja riigikogu vahel. «Kui volikogul puudub väljund riigikogus, ei jõua me kuhugi,» märkis Vihalemm. Ent heakskiitu ei andnud professor ministrite kandideerimisele: «Nende töökoormus on nii suur ja aeg nii kallis.»

Jürgensoni sõnul patustavad kohalikel omavalitsuste valimisel kandideerivad ministrid kahe asja vastu. Ühest küljest -- kui nad ka valituks osutuvad, ei loobu nad ministriportfellist, teisalt -- kui nad juba kandideerivad, siis tuleb suhtuda umbusklikult nende tahtmisse töötada ministrina, rääkis Jürgenson.

Haapsalus reformierakonna nimekirjas olev majandusminister Andres Lipstok põhjendas oma kandideerimist, et ta elab seal. Ta on huvitatud, et praegused tendentsid jätkuksid ning et tema saaks neile protsessidele kaasa aidata. Muidugi mitte otseselt, tunnistas Lipstok. See näitab, et ministri tööst ta loomulikult ei loobuks.

Haapsalus kandideeriv koonderakonda esindav kaitseminister Andrus Öövel selgitas oma motivatsiooni järgnevalt: «Vaja on tugevdada kohaliku omavalitsuse ja riigivõimu vahelist seost riigi kaitsevõime teostamisel.»

Reformierakonna ministrina osaleb valimistel sotsiaalminister Toomas Vilosius ning välisminister Siim Kallas, koonderakonda toetavad rahandusminister Mart Opmann ja eurominister Riivo Sinijärv.

Kokkuvõttes nentisid ministrid, et osaliselt võib nende kandideerimist põhjendada vajadusega, et erakonna nimekirjas oleksid esindatud prominentsed nimed.

Praegu näitab erakondade osavõtt kohalike volikogude valimisest, et kõige aktiivsem tung on Tallinna linnavolikokku, kus ühele saadikukohale trügib 12,8 inimest. Tartus on vastav arv 9,6, Viljandis 6,5 ja Narvas 6,2.