• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaabellevi seadus tekitab kaabel-TV turul monopoliohu

    Sama meelt on ka 15 satelliittelevisiooniga seotud firmat, kes allkirjastasid neljapäeval oma ühised parandusettepanekud eelnõu muutmiseks.
    Indrek Loo kinnitas, et ettepanekutele allakirjutanud soovivad kaabeltelevisiooniturul vaba konkurentsi. «Praeguses variandis on aga põhiline rõhk pandud sellele, et anda kellelegi teatud piirkonnas seaduslik monopol turul tegutsemiseks,» ütles Loo. Tema sõnul ei tähenda seaduse ümber puhkenud vaidlused mitte võitlust paari suurema kaabel-TV firma vahel, vaid kellegi soovi saavutada monopol ja koondada selle alla individuaaltarbijad.
    Seaduseelnõus seisab, et kohaliku omavalitsuse territooriumile rajatavate kaabeltelevisioonivõrkude piirkonnad määrab kindlaks kohalik volikogu. Samuti on eelnõus kirjas, et igas piirkonnas antakse avaliku konkursi alusel välja ainult üks kaabellevi luba.
    Eesti kaabellevi liit soovis juhatuse esimehe Peeter Kerni sõnul oma parandusettepanekutes jätta seadusest välja nõue korraldada kaabellevi loa väljastamiseks avalik konkurss. «Kogu maailm liigub telekommunikatsiooni liberaliseerumise suunas. Sellised küsimused peaks lahendama vaba konkurentsi korras,» ütles Kern.
    Ringhäälingute liidu esindajana seadust ettevalmistavasse töögruppi kuuluva Levicomi juhi Tõnis Paltsi sõnul ei saa liberaliseerimine olla eesmärk. «Eesmärk on konkurents, seadus peab tekitama konkurentsi kaabeltelevisiooni osas,» kinnitas ta. Palts ütles, et avalikku konkurssi taunivad firmad kardavad seal läbi kukkuda.
    Teede- ja sideministeeriumi sideosakonna juhataja asetäitja Marju Lauri ütlusel on loodava seaduse eesmärk eelduste loomine konkurentsiks telekommunikatsiooni vallas. «Samuti soovime tagada kõrgetasemelise infrastruktuuri kaudu Eesti ettevõtete konkurentsi maailmas ning kaitsta ka Eesti telekommunikatsioonivaldkonda tehtud investeeringuid,» ütles Laur.
    Tõnis Paltsi sõnul on kaabel-TV oma olemuselt monopol. «Vaba konkurentsi ei teki kaabeltelevisioonis kunagi,» ütles ta.
    Paltsi kinnitusel toimib konkurents kaabellevi loa väljastamiseks korraldataval avalikul konkursil. «Kui maaomanik kuulutab välja konkursi oma maa hoonestamiseks ja keegi, kes ei ole konkurssi võitnud, hakkab sellele maale oma putkasid rajama, siis ei teki kellelgi kahtlust, et viimastest lahtisaamiseks tuleb kasutada buldooserit,» põhjendas Palts konkursi vajalikkust.
    15 satelliittelevisiooniga seotud firmat seavad oma ettepanekutes kahtluse alla ka seaduses ette nähtud sideameti loomise vajalikkuse. Seaduseelnõu järgi korraldab sideamet kaablivõrgu rajamiseks konkursi, hindab võistlustöid, teostab järelevalvet võrgu rajamise üle ja väljastab kasutuslube.
    Marju Lauri kinnitusel ei soovi töögrupp mitte luua uut ametit, vaid reorganiseerida praegune elekterside inspektsioon. «Inspektsiooni baasil loodaks sõltumatu organ, mis tegeleks kogu telekommunikatsiooni valdkonnaga,» sõnas Laur.
    Kaabellevi seadust hakati ette valmistama eelmise aasta kevadel. Eelnõu saadeti ministeeriumitesse kooskõlastamiseks selle aasta 27. juulil. Kuni möödunud kolmapäevani said oma parandusi teha ka kaabeltelevisiooniga seotud firmad ja asutused. Seadust koostavasse töögruppi kuuluvad sideministeeriumi, Eesti Televisiooni, konkurentsiameti, elekterside inspektsiooni, ringhäälingute liidu, Tallinna linnavalitsuse ja Tallinna tehnikaülikooli esindajad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Kinnisvaraekspert: on neid, kes varem oleks kodulaenu saanud, aga nüüd enam mitte
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Swedbank: pool Eesti tööstusest sõltub maagaasist Toidu- ja rasketööstused suurima löögi all
Maagaasi olemasolust sõltuvad veidi enam kui pooled kohalikud tööstusettevõtted, kõige haavatavamad on toidu- ja rasketööstus, paremas seisus on puidutööstus, selgub Swedbaki uuringust.
Maagaasi olemasolust sõltuvad veidi enam kui pooled kohalikud tööstusettevõtted, kõige haavatavamad on toidu- ja rasketööstus, paremas seisus on puidutööstus, selgub Swedbaki uuringust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.