15. september 1996
Jaga lugu:

Kaabellevi seadus tekitab kaabel-TV turul monopoliohu

Sama meelt on ka 15 satelliittelevisiooniga seotud firmat, kes allkirjastasid neljapäeval oma ühised parandusettepanekud eelnõu muutmiseks.

Indrek Loo kinnitas, et ettepanekutele allakirjutanud soovivad kaabeltelevisiooniturul vaba konkurentsi. «Praeguses variandis on aga põhiline rõhk pandud sellele, et anda kellelegi teatud piirkonnas seaduslik monopol turul tegutsemiseks,» ütles Loo. Tema sõnul ei tähenda seaduse ümber puhkenud vaidlused mitte võitlust paari suurema kaabel-TV firma vahel, vaid kellegi soovi saavutada monopol ja koondada selle alla individuaaltarbijad.

Seaduseelnõus seisab, et kohaliku omavalitsuse territooriumile rajatavate kaabeltelevisioonivõrkude piirkonnad määrab kindlaks kohalik volikogu. Samuti on eelnõus kirjas, et igas piirkonnas antakse avaliku konkursi alusel välja ainult üks kaabellevi luba.

Eesti kaabellevi liit soovis juhatuse esimehe Peeter Kerni sõnul oma parandusettepanekutes jätta seadusest välja nõue korraldada kaabellevi loa väljastamiseks avalik konkurss. «Kogu maailm liigub telekommunikatsiooni liberaliseerumise suunas. Sellised küsimused peaks lahendama vaba konkurentsi korras,» ütles Kern.

Ringhäälingute liidu esindajana seadust ettevalmistavasse töögruppi kuuluva Levicomi juhi Tõnis Paltsi sõnul ei saa liberaliseerimine olla eesmärk. «Eesmärk on konkurents, seadus peab tekitama konkurentsi kaabeltelevisiooni osas,» kinnitas ta. Palts ütles, et avalikku konkurssi taunivad firmad kardavad seal läbi kukkuda.

Teede- ja sideministeeriumi sideosakonna juhataja asetäitja Marju Lauri ütlusel on loodava seaduse eesmärk eelduste loomine konkurentsiks telekommunikatsiooni vallas. «Samuti soovime tagada kõrgetasemelise infrastruktuuri kaudu Eesti ettevõtete konkurentsi maailmas ning kaitsta ka Eesti telekommunikatsioonivaldkonda tehtud investeeringuid,» ütles Laur.

Tõnis Paltsi sõnul on kaabel-TV oma olemuselt monopol. «Vaba konkurentsi ei teki kaabeltelevisioonis kunagi,» ütles ta.

Paltsi kinnitusel toimib konkurents kaabellevi loa väljastamiseks korraldataval avalikul konkursil. «Kui maaomanik kuulutab välja konkursi oma maa hoonestamiseks ja keegi, kes ei ole konkurssi võitnud, hakkab sellele maale oma putkasid rajama, siis ei teki kellelgi kahtlust, et viimastest lahtisaamiseks tuleb kasutada buldooserit,» põhjendas Palts konkursi vajalikkust.

15 satelliittelevisiooniga seotud firmat seavad oma ettepanekutes kahtluse alla ka seaduses ette nähtud sideameti loomise vajalikkuse. Seaduseelnõu järgi korraldab sideamet kaablivõrgu rajamiseks konkursi, hindab võistlustöid, teostab järelevalvet võrgu rajamise üle ja väljastab kasutuslube.

Marju Lauri kinnitusel ei soovi töögrupp mitte luua uut ametit, vaid reorganiseerida praegune elekterside inspektsioon. «Inspektsiooni baasil loodaks sõltumatu organ, mis tegeleks kogu telekommunikatsiooni valdkonnaga,» sõnas Laur.

Kaabellevi seadust hakati ette valmistama eelmise aasta kevadel. Eelnõu saadeti ministeeriumitesse kooskõlastamiseks selle aasta 27. juulil. Kuni möödunud kolmapäevani said oma parandusi teha ka kaabeltelevisiooniga seotud firmad ja asutused. Seadust koostavasse töögruppi kuuluvad sideministeeriumi, Eesti Televisiooni, konkurentsiameti, elekterside inspektsiooni, ringhäälingute liidu, Tallinna linnavalitsuse ja Tallinna tehnikaülikooli esindajad.

Jaga lugu:
Hetkel kuum