Majanduse stabiilsus hindamisel peamine

«Eesti käesoleva hetke majandusseisundit hinnates peame arvesse võtma, et tulemus kujuneb kahe küllaltki erineva üldise majandusliku tendentsi tulemusena,» rääkis Purju. «Ühelt poolt on makroökonoomiline keskkond, mida väljendavad näiteks inflatsioon ja intressimäärade tase, teiselt poolt majanduse struktuursed muutused. Eesti majandusareng sõltub oluliselt, kuidas need kaks majanduse poolt omavahel kokku sobivad.»

Rahareformi käigus tugevasti devalveeritud krooni kurss muutis majanduse juhtimise suhteliselt lihtsaks, väitis Purju. Inflatsiooniga kaasnev hindade tõus ja krooni vahetuskursi väärtustumine on muutnud aga olukorra komplitseeritumaks, lisas ta.

Eesti tooted kallinevad ja kaotavad konkurentsivõime ka välisturgudel, mis on avaldanud negatiivset mõju väliskaubandusbilansile, ütles Purju. «Sellel aastal on ekspordi kasv oluliselt pidurdunud, mis on ka vihje, et mitme eksportiva valdkonna jaoks on krooni kurss muutunud probleemiks,» lisas ta.

«Kas kroon on kallis või mitte, sõltub ka sellest, kui kiired on majanduses toimuvad struktuursed muutused, kui kiiresti suurenevad välisinvesteeringud ja kui kiiresti luuakse uusi ekspordipotentsiaaliga tegevusvaldkondi,» rääkis Purju.

Olulisemaks kui majanduse hetkeseisu ja sisemajanduse koguprodukti näitajat peab Purju majanduse arenguvõimalusi kaugemas perspektiivis.

«Eesti jaoks on olulisim tingimus üldine majanduskeskkonna stabiilsus,» väitis Purju. «Viimased poliitilised sündmused ei ole seda stabiilsust suurendanud.»

«Mõningatele välisinvestoritele on tekitanud kahtlusi muidugi arengud Venemaal, mis on olnud Eestile ebasoodsad ja mõjutavad ka Eestisse investeeringuid planeerivate suurfirmade plaane,» ütles Purju. «Oluline on, kui tähtsaks me seda peame ja mis me saame ise ära teha.»

«Mis puudutab majanduse struktuuri muutusi, siis privatiseerimine on läinud suhteliselt hästi ettevõtete tasemel ja see peaks olema üks baas, mille põhjal võime loota, et majanduskasv tuleb,» lisas ta.