Majanduse stabiilsus hindamisel peamine

«Eesti käesoleva hetke majandusseisundit hinnates peame arvesse võtma, et tulemus kujuneb kahe küllaltki erineva üldise majandusliku tendentsi tulemusena,» rääkis Purju. «Ühelt poolt on makroökonoomiline keskkond, mida väljendavad näiteks inflatsioon ja intressimäärade tase, teiselt poolt majanduse struktuursed muutused. Eesti majandusareng sõltub oluliselt, kuidas need kaks majanduse poolt omavahel kokku sobivad.»

Rahareformi käigus tugevasti devalveeritud krooni kurss muutis majanduse juhtimise suhteliselt lihtsaks, väitis Purju. Inflatsiooniga kaasnev hindade tõus ja krooni vahetuskursi väärtustumine on muutnud aga olukorra komplitseeritumaks, lisas ta.

Eesti tooted kallinevad ja kaotavad konkurentsivõime ka välisturgudel, mis on avaldanud negatiivset mõju väliskaubandusbilansile, ütles Purju. «Sellel aastal on ekspordi kasv oluliselt pidurdunud, mis on ka vihje, et mitme eksportiva valdkonna jaoks on krooni kurss muutunud probleemiks,» lisas ta.