25. september 1996
Jaga lugu:

Kirik tahab vara tagasi

Enamik 165 luteri kiriku maatükkidest, kinnisvaradest ning kunstiväärtustest on täna Eestis kirikule tagasi andmata, kinnitab siseministeeriumi asekantsler Tiit Sepp. 4600 hektarist kirikumaast on tänaseks tagastatud umbes 783 hektarit.

Sepp tõdeb, et linnavalitsus on Tallinnas asuvate kirikute varade tagastamistaotlusi sihilikult kinni hoidnud.

Eesti evangeelse luteri kiriku (EELK) konsistooriumi liikme Tiit Salumäe sõnade kohaselt on valitsusega asjaajamine küllaltki külm ning aeganõudev toiming. Ka Kaarli koguduse asjadevalitseja Sven Torpeti meenutusi asjaajamisest linnavalitsusega iseloomustavad sõnad valulik ja bürokraatlik.

Ühena vähestest on aga Kaarli kogudusel olnud õnne tagasi saada peaaegu kogu talle kuuluv kinnisvara ning hooned.

Kaarli kogudusele kuulub neli hoonet Tallinna kesklinnas, sealhulgas 3500m² ning 15 miljonit maksev stomatoloogia polikliinik. Enamiku ruume on kirik välja rentinud. Hoonestusõiguse Süda tänava krundile on nad andnud kinnisvarafirmale LVM Kinnisvara.

Rikkaima kirikuna on Kaarli kogudusel ainuüksi kunstiväärtusi 350 miljoni krooni eest.

Kinnisvara ja kunstiväärtuste hindamist täies ulatuses ei ole Eestis veel tehtud, selle tõttu ei tea keegi täpselt, kui palju kirikul vara kokku on, märgib Tiit Salumäe.

Suurem osa luteri kirikuid on kuulutatud arhitektuurimälestisteks. Sel aastal sai kirikute nõukogu aga riigieelarvest vaid 1,4 miljonit krooni.

«Selle summa eest saab likvideerida vaid üksikute kirikute avariiseisundi,» räägib Salumäe.

Halvimas seisus on maakondade kirikud, kes trotsides bürokraatiat nõuavad siiski oma maid ning kinnisvara tagasi.

Õnnelik Läänemaa praostkond on tagasi saanud pea kõik neile kuuluva, sealhulgas kinnisvara ja maa.

Praegu on Haapsalu kiriku kasutuses kolm hoonet ning kirikumaja. Kesklinnas asetseva kahekordse maja on nad välja rentinud kohalikule ajalehele Läänemaa.

Rendist tuleva tulu kohta ütles Haapsalus elav Tiit Salumäe, et linnas on hinnad ääretult madalad ja ei saa nemadki nõuda rohkemat turuhinnast. Läänemaa praostkonnal on tagastamistaotlus kokku 686 hektarile maale.

Salumäe sõnul on Haapsalu kiriku vara hinnatud enam kui 73 miljonile kroonile. Kogu Läänemaa praostkonna kohta ei osanud ta täpset vastust anda, kuna tänaseks on jõutud hinnata vaid mõnede koguduste vara.

Tema sõnul asuvad kunstiväärtuste poolest rikkaimad luteri kogudused Saaremaal, Läänemaal ja Tallinnas. Kõige rohkem maad on tagasi saada Salumäe andmetel Lõuna-Eestis.

Investeerimisfirma Pindi Invest tegi EELK-le mõni aeg tagasi pakkumuse kompensatsiooniks saadavate EVP-kroonide investeerimiseks aktsiatesse.

Konsistooriumi haldusjuhataja Tarmo Läätsa sõnul on nad kogudustele Pindi pakkumuse välja saatnud.

Tagasiside kogudustelt on aga seni kesine, kuna paljud ei ole veel oma EVP-kroone kätte saanud või siis on need juba maha müünud. Osa kogudusi on EVP-kroonid Läätsa ütlusel juba kuhugi ka investeerida jõudnud.

Tema sõnul on kirikul kindlasti kasulik kompensatsiooniks saadavate EVP-kroonidega pöörduda investeerimisfirmasse ning teha korralik portfell erinevatest aktsiatest, mille haldajaks saaks investeerimisfirma.

Äritehingutega nõustumine on kogudustele keeruline ja järelemõtlemist vajav otsus, nõustub Tarmo Lääts. Ta lisab, et Eesti kogudused pole veel valmis säärasteks tehinguteks.

Jaga lugu:
Hetkel kuum