Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestit on tabanud messibuum

    Vastab messi Tele'96 korraldaja Peep Põldsamm

    Minu arvates allub messide korraldamine loodusseadustele. Majandusseadused on samuti loodusseadused. Küsimus on selles, kas turg igas konkreetses majandusvaldkonnas on piisavalt suur, et teha sellel alal mess. Ma kahtlen, kas Eesti-suuruses riigis ikka võib ühel alal korraldada kahte messi. Näiteks ehitusteemalisi messe on üsna mitu -- Rebuilding, 21. Sajandi Kodu, sisekujundusmess jt.
    Messi korraldamise ja sellel osalemise kulud on üsna suured. Keskmisel messil osalemine läheb ühele firmale maksma 100 000--150 000 krooni.
    Telekommunikatsioon on aga maailmas kolme kõige suurema käibega majandusharu hulgas. Eesti telekommunikatsioonituru suurus on umbes 1,5 kuni 1,7 miljardit krooni, mis peaks ühe messi aastas ära kannatama.
    Kui firmad siiski avastavad, et messi investeeritud rahad ei tule tagasi ning kliente ei lisandu, peab mess kas ära kaduma või mõne suuremaga ühinema. Eelpoolnimetatud loodusseadused kehtivad ka siin.
    Kogu kommunikatsiooni ja meedia maailm liigub multimeedia suunas. Hõlmasime messi sellised valdkonnad, mis asuvad veel suhteliselt eraldi, aga järjest integreeruvad.
    Esiteks telekommunikatsioon ehk side. Sealhulgas kõne-, pildi- ja andmeedastus, kaabeltelevisioon, mobiilside, telefoniside, SAT-TV jpm. Teine suurem valdkond on meediakommunikatsioon ja -tootmine ning kolmas ala on kodutehnika.
    Eesti osa on siin väike. Meil ei toodeta laiemaks tarbimiseks mõeldud seadmeid, mis omaksid mõnel neist kolmest valdkonnast siinsel turul märkimisväärselt suurt osa. Eesti toodetest on esindatud Voicecomi ja Univoice'i telefonisüsteemid ja -keskjaamad, samuti Sateco poolt Hiinas kokku pandavad ja meil turustatavad televiisorid.
    Küll on messil väljas meediatootjad ja operaatorfirmad, nii Eestist kui välismaalt. Esindatud on ka kohalikud tele- ja raadiokanalid ning mitmed satelliitprogrammide tootjad.
    Eelmise aasta kogemus näitab, et sobivad. Küll aga võib tekkida korralduslikke probleeme. Külastajate struktuur on ju kardinaalselt erinev. Tehnoloogia pakkujad suhtlevad ainult äriklientuuriga, kodutehnika pakkujaid huvitab võimalikult rohkearvuline tavaliste külastajate hulk.
    Messi ülesehituse poole pealt annab selline kooslus aga väga hea efekti. Nii näeb tavainimene messil ka kõrgtehnoloogilist poolt, mõtlen multimeediat ja võrke. Talle jõuab võrk ju koju lihtsa seinapistiku näol, aga mis võimalused kõik seal taga on ja mis võimalused homme avanevad, just see on minu arvates huvitav.
    See on määratud vastava turu suurusega. Näiteks Soome aastane sisemajanduse koguprodukt on 13 000--15 000 USA dollarit inimese kohta, Eestis aga ainult 1500 dollarit. Vahe on oluline. Maksevõimet kajastavad ka hinnad ja operaatorfirma tulukus.
    Ei tahaks praegu veel öelda. Levicom tutvustab näiteks multimeediavõrku ja selle võimalusi. Philips toob messile ühe Chrysleri ja näitab, mida kõike saab ühte autosse panna. Alates telefonist ja lõpetades satelliidi abil auto asukoha määrajaga.
    Osalevate firmade arv on sel aastal aga väiksem, kuna paljud soovisid võtta rohkem näitusepinda ja meil tuli mitmele sooviavaldajale ära öelda.
    Toodanguga esinevaid firmasid ei saa õieti võrrelda, neid on Eestist ainult murdosa. Mis puudutab operaatorfirmasid, siis siin pakutavate teenuste kvaliteet, hinnakujundus ja mitmekesisus on ühelt poolt määratud turu suuruse ja maksevõimega ning teiselt poolt seadusandliku baasi ja turu olukorraga -- kas turul on monopol, kuivõrd on turg seadusandlikult reguleeritud. Eesti puhul on oluline näitaja ka meie turu väiksus.
    Nendel teenustel, mis paiknevad seadusandlikult reguleeritud vabaturukonkurentsis, on tulemused ka näha. Nii hinnakujunduses kui kvaliteedis. Näiteks GSM-mobiilsides, kus praegu on kaks, varsti juba kolm operaatorit. Seal firmad ikka võistlevad klientide pärast ning hinnad langevad. Samuti torkab kohe silma, kui kuskil on monopol.
    Võrreldes muu maailmaga ei ole siin seega midagi vahet. Sama võib täheldada ka muudes riikides, kus telekommunikatsiooniteenus on ühe monopoolse firma käes. Klienditeenindus on näiteks kehv.
    Meediatootmise puhul on väga üksühene seos turu suurusega. Eesti-suuruses riigis ei ole meediabisnes üldse bisnes. Kui kaabeltelevisioonituru suurus on ainult 650 000 tarbijat, siis on ka reklaamiturg väike, nii umbes 250 miljonit krooni aastas. Samas on Saksa erakanalitel Pro 7 või Sat 1 aastaeelarve kaheksa miljardit Saksa marka. Eestiga ei anna seega üldse võrrelda.
    Samas oli kuni selle aastani Soomes ainult üks eratelevisiooni litsents, sest turg on seal liialt väike. Eestis on välja antud aga kümneid ringhäälingulube. Siin ei saa ju kvaliteedist üldse rääkida. Seadusandlikult on tekitatud olukord, kus kohalikul turul ei saagi tekkida korralikke meediatootjaid.
    Eelmisel aastal ei suutnud me Internetti veel enda kasuks pöörata. Huvi messi vastu oli Internetis aga väga suur. Pöördumisi messi kodulehekülgedele tuli kõigist maailmajagudest. Näiteks pea kõik USA ministeeriumid külastasid Tele'95 kodulehekülge. See pöördumiste laviin kestis veel umbes pool aastat.
    Sellel aastal käib juba kogu infovahetus ja eelregistreerimine Internetis.
    Jah, täiesti piisavalt. Kui Eesti firmadele ütlesime, et registreerimine käib Interneti kaudu, siis oldi sellega väga rahul. Samas Saksa ja Skandinaavia firmades öeldi, et neid kohe lülitatakse võrku või et nad veel ei oska Internetti kasutada. Siin oli küll Eesti ja välisfirmadel vahe sees.
    Maht tuleb järgmisel aastal oluliselt suurem. Soov on Eesti Näituste kompleksist kõik võimalused välja pigistada. Lisaks on meil veel plaan luua eraldi firma selle messi korraldamiseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Hoonete ehitusmaht vähenes suurelt
Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 3 protsenti vähem kui aasta varem samal ajal, sellest hoonete ehitusmaht kahanes lausa 9 protsenti, teatas statistikaamet.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 3 protsenti vähem kui aasta varem samal ajal, sellest hoonete ehitusmaht kahanes lausa 9 protsenti, teatas statistikaamet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.