17. oktoober 1996
Jaga lugu:

Eksport sõltub investeeringutest

Vastab välisinvesteeringute agentuuri peadirektor Jüri Sakkeus

Jah, olen nõus, et sellest on vähe abi, kui üksikutele ettevõtetele ilma mingi eelneva süvenemiseta otsest ekspordiabi antakse.

Siin tuleb eristada mõisteid ekpordiabi ja ekspordi arendamine. Meie eesmärgiks on eelkõige ekspordi arendamine, see tähendab ekspordile soodsa tugisüsteemi ja tingimuste sihipärast arendamist.

Küsimus ei ole uue organisatsiooni loomises, vaid välisinvesteeringute agentuuri tegevuse laienemises.

Välisinvesteeringud ja eksport on omavahel kogu maailmas väga tihedalt seotud. Varem eelnes kaubandus investeeringutele, täna on tihti vastupidi. Seda on rõhutatud ka ÜRO kaubandus- ja arendusorganisatsiooni investeeringute-alases ülevaates.

Enamik Eestisse tehtud välisinvesteeringutest pole orienteeritud mitte Eesti pisikesele, 1,5 miljoni suurusele turule, vaid meie naabrite suurematele turgudele. See tähendab seda, et enamik välisinvesteeringuid saanud ettevõtteid ekspordib väga suure osa oma toodangust. Kui potentsiaalsed investorid meiega ühendust võtavad, siis küsivad nad alati, millised on Eestis eksporditingimused.

Sihtasutuse loomine ei tähenda sisuliselt midagi uut, lihtsalt välisinvesteeringute agentuuri ja majandusministeeriumi väliskaubanduse osakonna ekspordi arendamise ülesannete ühendamist.

Meie ei hakka siin konkureerima juba tegutsevate erasektori ettevõtetega, näiteks ärinõuandlatega.

Ülesanne on rahaliste vahendite sihipärane suunamine uurimis- ja arendustöödeks ning eksporditeenuseid osutavate erasektori firmade arengu toetamiseks ja nendevahelise konkurentsi edendamiseks.

See tähendab näiteks tolli ja ekspediitorfirmade töö tõhustamist, samuti ka informatsiooni levitamist olemasolevate teenuste kohta.

Et olla ekspordis edukas, peavad Eestis hästi funktsioneerima nii transport, side kui ka pangandus. Meie saame siin suunata raha neisse valdkondadesse, mis kokkuvõttes investeerimis- ja ekspordikeskkonda parandavad.

Otseselt ei saa, kuid siin on meil mitmeid võimalusi. Hea on see, et me pole osa bürokraatiaaparaadist, vaid eraldiseisev fond, mille nõukogusse kuulub võrdselt eraettevõtjaid ja riigiametnikke.

Sellega seoses on meie juurde koondunud kombinatsioon nii era- kui ka riigihuvidest. Meie väljundiks on majandusministeerium, mille kaudu saame teha ettepanekuid ja esitada nõudmisi.

Näeme edaspidi oma ülesannet keskkonna liberaliseerimisele kaasaaitamises ning juhindume tõsiasjast, et mida madalamad on maksud, seda atraktiivsem on riik investeeringute jaoks.

Käibemaksuseaduse muutus läinud kevadel, mis muutis investeeringud sisuliselt 18% võrra kallimaks, ei olnud kõige targem tegu.

Näiteks on muutmise käigus pandud välisinvestorile kohustus imporditava tooraine eest käibemaksu maksta. Selle käibemaksu saab investor küll tootmist alustades tagasi, ent ajavahe võib olla küllat pikk ja investori laen Eesti riigile võib olla aastatepikkune.

Eriti rängalt rõhub see seaduseparandus investoreid, kes on juba Eestis projektidega alustanud ja peavad nüüd oma plaane muutma hakkama.

Arvan, et riigikogu otsib võimalusi, kuidas riigikassat täita. Tihtilugu on need võimalused läbi arutamata. Otsuseid tehakse kiirustades ja pahatihti ei räägita läbi erasektoriga.

Pooldan ettepanekut kaotada ettevõtte tulumaks ulatuses, mis on tehtud investeerimiseks.

Ekspordi krediteerimise riiklikust fondist kujuneb kõigi eelduste kohaselt ekspordi krediteerimisega tegelev finantsasutus. Selle fondi eesmärk pole edaspidi anda turuhinnast madalamat laenu, vaid spetsialiseeruda laenu andmisel eksportijatele.

Taolised eksport-import pangad tegutsevad paljudes riikides. Minu teada pole ka Eestis tegutsevast krediteerimise fondist välja laenatud raha kuhugi kadunud. Laenude tagasimaksmine on kulgenud hästi, raha ringleb ja kasvab ning ei saa öelda, et riik on siin raha tuulde loopinud.

Ei, ma ei usu seda juttu.

Jah, ja teisiti ma ei kujuta meie arengut ette. Eesti ei saa endale lubada investeeringute sissevoolu piiramist. Seda võib teha Hiina, kus on tohutu turg ja investorid ootavad järjekorras ukse taga, et seda turgu haarata.

Eesti on nii pisike, et keegi siia niisama oma raha ei paiguta. Meil on vaja tõsiselt tööd teha, investeerimiskeskkonda parandada ja siia investorite raha meelitada. Kõige ilmekamaks näiteks investeeringute tõhususest on Soome, kus on viimastel aastatel kõvasti parandatud investeerimiskeskkonda ja majandus läheb ülesmäge. Enne seda oli Soome väliskapitalile üks suletumaid riike ja seeläbi sai majandus tõsiselt kannatada.

Esiteks ostab või rendib investor maad, raha jääb Eestisse. Siis hakkab ta ehitama, ja kuna 90 protsenti ehitajatest on Eesti kapitalil põhinevad ettevõtted, jääb ka ehitamise eest saadav raha siia.

Kolmandal etapil saavad inimesed tööd, investor maksab lisaks palgale ka töötajate eest sotsiaalmaksu, mis läheb meie riigieelarvesse. Ühe kaasaegse töökoha rajamiseks kulutab investor ligikaudu miljon krooni.

Lõpuks tekib investori jõupingutuste tulemusena konkurentsivõimeline toodang, mille eksport kasvatab kogu riigi eksporti ning Eesti väliskaubandus tasakaalustub. Tihti ei vii investor siin teenitud kasumit välja, vaid investeerib selle tootmise laiendamisse.

Jaga lugu:
Hetkel kuum