Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Läti-Leedu tüli merepiiri pärast teravneb

    Läti seimis hääletas esimesel lugemisel lepingu ratifitseerimise poolt 71 parlamendiliiget ja vastu oli kaks liiget. Teine lugemine ning Amoco ja Opabiga sõlmitud lepingu ratifitseerimise lepingu vastuvõtmine on kavas 24. oktoobril.
    Kutsudes parlamendiliikmeid hääletama ratifitseerimise poolt, ütles seimi väliskomisjoni esimees Indulis Berzinsh, et juhul kui Läänemeres naftat leitakse, saab Läti spetsialistide hinnangul 25 aasta jooksul aastas tulu 25 miljonit latti. Kui aga naftat ei leita, siis ei kanna Läti mingit kahju.
    Läti peaminister Andris Shkele avaldas pärast ratifitseerimisseaduse esimest lugemist veendumust, et enne teist lugemist peavad Läti ja Leedu «tõsiseid läbirääkimisi ning saavutavad merepiiri küsimuses kompromissi». «Meie ettepaneku kohaselt tuleks jagada pooleks mandrilava vaidlusalune piirkond, ja järelikult ka nafta, kui seda seal on.»
    Läti välisministeerium on levitanud avaldust, kus ta rõhutab, et Amoco ja Opabiga sõlmitud leping ei fikseeri ühepoolses korras Läti-Leedu riigipiiri ega riku Leedu suveräänseid õigusi.
    Leedu välisministri asetäitja Albinas Janushka nimetas Amoco ja Opabiga sõlmitud lepingu ratifitseerimist Läti parlamendis «Leedu suhtes ebasõbralikuks sammuks, mis ei vasta Helsingi kokkuleppe vaimule». Aseministri arvates on Läti valitsuse sõlmitud litsentsikokkulepe «algusest peale õigustühine».
    Leedu peaminister Mindaugas Stankevicius ütles Leedu televisioonis, et ta ei välista suursaadiku Lätist kojukutsumist.
    Tekkinud situatsiooni arutasid peaministrid Shkele ja Stankevicius ning valitsusdelegatsioonid Palangas. Leedu pool taotles, et taasalustataks Leedu osavõtul kolmepoolseid läbirääkimisi vaidlusaluses piirkonnas uurimistööde litsentsimise üle. Läti pakkus omalt poolt kõigi võimalike naftatulude poolitamist.
    Stankevicius deklareeris, et Leedu põhimõtteline seisukoht on endine: kuna Läti sõlmis Amoco ja Opabiga litsentsilepingu ilma Leeduga kosulteerimata, siis ei tähenda ka lepingu ühepoolne ratifitseerimine Läti seimis selle jõustumist. Lisaks nimetas ta Läti algatust anda piiritüli lahendada rahvusvahelistesse instantsidesse «katseks end vastutusest puhtaks pesta».
    Vaatlejate hinnangul on Leedul ohtlik rakendada parlamendi opositsiooniliidri Vytautas Landsbergise ettepanekut ja tõmmata vaidlusaluses piirkonnas nn keskjoon, mille tulemusena läheksid kõik G-24 leiukoha naftavarud Leedule. Analoogilist põhimõtet Venemaaga vaidlusaluses D-6 leiukohas kasutades jääks sealne nafta Venemaale.
    Venemaa jälgib hoolega Läti-Leedu piirikonflikti ning Lukoil teeb koos Kaliningradmorneftegaziga ettevalmistusi D-6 piirkonnas naftauurimistööde alustamiseks. B&B
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Energiahindade tõus viis 150 töötajaga tööstusfirma pankrotti "Midagi head oodata pole."
148 töötajaga puitplaatide tootja AS Repo Vabrikud teatas, et läheb pankrotti, kuna ei ole enam kõrgete energia- ja puiduhindade tõttu konkurentsivõimeline.
148 töötajaga puitplaatide tootja AS Repo Vabrikud teatas, et läheb pankrotti, kuna ei ole enam kõrgete energia- ja puiduhindade tõttu konkurentsivõimeline.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.