Läti-Leedu tüli merepiiri pärast teravneb

Artikkel

- Uudised
- 17. oktoober 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Läti-Leedu tüli merepiiri pärast teravneb
Läti seimis hääletas esimesel lugemisel lepingu ratifitseerimise poolt 71 parlamendiliiget ja vastu oli kaks liiget. Teine lugemine ning Amoco ja Opabiga sõlmitud lepingu ratifitseerimise lepingu vastuvõtmine on kavas 24. oktoobril.
Kutsudes parlamendiliikmeid hääletama ratifitseerimise poolt, ütles seimi väliskomisjoni esimees Indulis Berzinsh, et juhul kui Läänemeres naftat leitakse, saab Läti spetsialistide hinnangul 25 aasta jooksul aastas tulu 25 miljonit latti. Kui aga naftat ei leita, siis ei kanna Läti mingit kahju.
Läti peaminister Andris Shkele avaldas pärast ratifitseerimisseaduse esimest lugemist veendumust, et enne teist lugemist peavad Läti ja Leedu «tõsiseid läbirääkimisi ning saavutavad merepiiri küsimuses kompromissi». «Meie ettepaneku kohaselt tuleks jagada pooleks mandrilava vaidlusalune piirkond, ja järelikult ka nafta, kui seda seal on.»
Läti välisministeerium on levitanud avaldust, kus ta rõhutab, et Amoco ja Opabiga sõlmitud leping ei fikseeri ühepoolses korras Läti-Leedu riigipiiri ega riku Leedu suveräänseid õigusi.
Leedu välisministri asetäitja Albinas Janushka nimetas Amoco ja Opabiga sõlmitud lepingu ratifitseerimist Läti parlamendis «Leedu suhtes ebasõbralikuks sammuks, mis ei vasta Helsingi kokkuleppe vaimule». Aseministri arvates on Läti valitsuse sõlmitud litsentsikokkulepe «algusest peale õigustühine».
Leedu peaminister Mindaugas Stankevicius ütles Leedu televisioonis, et ta ei välista suursaadiku Lätist kojukutsumist.
Tekkinud situatsiooni arutasid peaministrid Shkele ja Stankevicius ning valitsusdelegatsioonid Palangas. Leedu pool taotles, et taasalustataks Leedu osavõtul kolmepoolseid läbirääkimisi vaidlusaluses piirkonnas uurimistööde litsentsimise üle. Läti pakkus omalt poolt kõigi võimalike naftatulude poolitamist.
Stankevicius deklareeris, et Leedu põhimõtteline seisukoht on endine: kuna Läti sõlmis Amoco ja Opabiga litsentsilepingu ilma Leeduga kosulteerimata, siis ei tähenda ka lepingu ühepoolne ratifitseerimine Läti seimis selle jõustumist. Lisaks nimetas ta Läti algatust anda piiritüli lahendada rahvusvahelistesse instantsidesse «katseks end vastutusest puhtaks pesta».
Vaatlejate hinnangul on Leedul ohtlik rakendada parlamendi opositsiooniliidri Vytautas Landsbergise ettepanekut ja tõmmata vaidlusaluses piirkonnas nn keskjoon, mille tulemusena läheksid kõik G-24 leiukoha naftavarud Leedule. Analoogilist põhimõtet Venemaaga vaidlusaluses D-6 leiukohas kasutades jääks sealne nafta Venemaale.
Venemaa jälgib hoolega Läti-Leedu piirikonflikti ning Lukoil teeb koos Kaliningradmorneftegaziga ettevalmistusi D-6 piirkonnas naftauurimistööde alustamiseks. B&B
Hetkel kuum