21. oktoober 1996
Jaga lugu:

Kalkunikasvataja teenib vahendustegevuse pealt

ASi Järlepa Kalkunikasvatus juhatuse esimees Rein Hünerson tunnistas, et kuna kalkunikasvatus on sarnaselt seakasvatusele sõltuv söödahinnast ega teeni mingit kasumit, siis on Järlepa oma kalkunite arvu nelja tegevusaasta jooksul vähendanud 20 000-lt 2000-le.

Hünersoni sõnul annavad endakasvatatud kalkunitest toodetud kulinaartooted, nagu hakkliha, pikk poiss, kotletid jm, ettevõtte käibest kolmandiku ehk keskmiselt 300 000 krooni kuus. Ülejäänud majandustegevuse hulka kuulub imporditud kalkuni- ja kanakoibade müük ning kõikvõimaliku toorliha ja munade vahendamine.

Kõige tihedam müügihooaeg on Järlepa kalkunite jaoks jõulud, mil müüakse 1000--1500 jõulukalkunit.

Hünerson märkis, et tänu rentaabluse puudumisele linnukasvatuses ei ole AS Järlepa Kalkunikasvatus tootmisse investeerinud mitte ühtegi senti, vaid otsib muid tasuvaid tegevusvaldkondi.

Hünerson lisas, et kalkunite tootmistsükkel kestab kaks kolmandikku aastast, mistõttu on raha pöörlemiskiirus väga aeglane.

Eesti suurima linnulihatootja ASi Tallegg peadirektor Ants Käsper on varem öelnud, et enamasti toodab ka Talleggi linnuliha kahjumit, seda kompenseerib aga munade müügist saadav kasum. Selle aasta üheksa kuu tulemuste järgi annab aga linnuliha Talleggile 3--4% rentaablust. «Meie jaoks on olukord stabiliseerunud,» lausus Käsper. «Kui üldiselt liha hinnad tõusevad, siis broileriliha puhul seda oodata ei ole.»

Jaga lugu:
Hetkel kuum