Okkalised sõbrad: USA ja Prantsusmaa

Kaks vana liitlast Prantsusmaa ja USA sattusid hiljuti jälle sõnasõtta nagu väiksed lapsed, sedapuhku oli teemaks Aafrika. Nimelt ei ole USA president oma nelja-aastase võimuloleku jooksul kordagi Aafrikasse sattunud. Peale selle on USA teatavasti kärpinud oma abi arengumaadele 15%. Kui nüüd välisminister Warren Christoffer äsja Aafrikas käis, ei saanud Prantsuse arenguabiminister Jacques Godfrain jätta mürgist repliiki puistamata: «On rõõm näha, et Valge Maja peremees on hakanud paar nädalat enne presidendivalimisi ilmutama sellist huvi Aafrika vastu.» Millele Christoffer ei jätnud muidugi sapiselt vastamata: «See aeg on möödas, kui välisjõud võivad pidada terveid riikiderühmi oma eradominiooniks.»

«Kuid Prantsusmaa,» ohati Pariisis välisministeeriumis, «ei ole kunagi pidanud Aafrikat oma eradominiooniks, ega ka ühtki muud piirkonda mõne teise omaks.» Mis «muu» piirkond see võis olla? Igatahes on Prantsusmaa juba pikka aega virisenud, et USA tahab teda Lähis-Idast kõrvale tõrjuda.

Alles paar kuud tagasi levis Prantsuse diplomaatilistes ringkondades kumu, kui heaks on Pariisi ja Washingtoni suhted kujunenud pärast Jacques Chiraci presidendiks saamist. Erinevalt oma eelkäijatest on Chiracil otsene USA-kogemus: 1950. aastatel õppis ta Massachusettsi ülikoolis. Ta räägib head inglise keelt ning peab lugu Ameerika toidust ja kultuurist. Peale selle sobib ta suurepäraselt Bill Clintoniga.